Urmas Paet: Euroopa peab kaitsesse rohkem panustama iseenda vajaduste, mitte Trumpi nõudmiste pärast
NATO kõige tugevam külg on usaldus üksteise vastu, kuid seda murendab eesmärkide täitmata jätmine
Neil päevil möödub kümme aastat Venemaa viimasest sissetungist naaberriiki Gruusiasse. Sissetungi mõju on kaotatud alade ja sisepõgenike näol senini märgatav. Kallaletung Gruusiale sai järje kuus aastat hiljem, kui Venemaa ründas Ukrainat. See sõda kestab siiani.
Need näited kinnitavad, et Euroopa peab rohkem panustama omaenda julgeolekusse ja kaitsevõimesse, sest mitmel põhjusel pole õige tugineda ainult USA-le. Kaitsekuludesse panustamine on viimasel ajal NATO riikide põhiline vaidlusteema, seda ennekõike USA presidendi Donald Trumpi järskude seisukohavõttude tõttu, milles ta süüdistab Euroopat USA arvel elamises. Viimaselt NATO tippkohtumiselt lahkus Trump nõudega, et kõik NATO riigid peaksid kaitsekuludeks eraldama koguni 4% SKT-st. See on paraku ebarealistlik, sest suur osa pole jõudnud veel isegi soovitusliku 2%-ni.