Mart Susi: kuidas lahendada ebaõiglast ja diskrimineerivat vana kodakondsuse seadust?

Viimasel ajal on korduvalt avalikkuse tähelepanu keskmesse tõusnud Eesti sünnijärgse kodakondsuse keelamine meie kaasmaalastele, kelle naissoost eellane oli küll Eesti kodanik, kuid kes Eesti Vabariigi ajal 1920ndatel aastatel abiellus välismaalasega ning asus välismaale elama. Selle alla käib nii paljudele teadaolev Andres Anvelti kaasus kui ka 3. augustil ajalehes Postimees ilmunud lugu “Kes ütleb, kas nad on eestlased ja kodanikud või ei ole?”.

Sellistel inimestel ei ole meessoost eellasi, kes olnuks Eesti Vabariigi kodanikud. Avalikkuseni jõudnud teabe kohaselt keeldub politsei- ja piirivalveamet sellistel isikutel tunnustamast sünnijärgset kodakondsust 1922. aasta kodakondsuse seaduse alusel, mille paragrahvi 19 kohaselt loetakse kodakondsusest vabastatuks “välismaalasega abiellu astunud Eesti naiskodanikud, kui nad kahe nädala jooksul abielu sõlmimise päevast arvates vabariigi piirides vastavale maakonnavalitsuse esimehele või linnapeale, välismaal viibides aga lähemale Eesti Vabariigi ametlikult konsulile või diplomaatilisele esindajale või siseministrile Eesti kodakondsusesse jäämise soovi ei avalda.” Võimalik, et selliseid inimesi on meie keskel palju. Kas midagi on pildil valesti?