Ülekantud tähenduses olid kõik laupäeval üle ilma talgutele tulnud inimesed sel päeval eestlased. Peale selle, et paljud kuulsid esimest korda Eesti-nimelisest riigist, kinnistus meie riik nende teadvusse kohe konkreetse, olulise ja positiivse sõnumiga: Eesti on maailmakoristuse sünnimaa, väike vapper Taavet üleilmse Prügi-Koljati vastas.

Oleme harjunud nägema Eestis IT-tiigrit ning tutvustama oma kodumaad Skype’i sünnikodu ja e-riigina, e-residentsusest rääkimata. See on Eesti nägu, meie edulugu.

Võrdväärne potentsiaal peitub selles, kui arendame maailmakoristuspäeva ümber samasuguse võrgustiku, nagu on Eesti IT-sektori Estonianmafia. Vundament selleks on ju mikitaliku vaimsuse ja fosforiidisõjas karastatuse kujul olemas, uue põlvkonna suuremast keskkonnateadlikkusest rääkimata. Seda enam, et prügivastane võitlus ja roheline mõtteviis laiemalt ei ole ainult kuluprojekt, vaid võiks anda hoogu näiteks loodushoidlikule ettevõtlusele. Näiteks suureneb maailmas üha enam nõudlus mahetoodete järele, mis on ühtlasi kõrgemas hinnaklassis. Eestis aga mahedat maad veel jagub.

Maailmakoristuspäeva korraldajad ei vääri suurt kummardust loomulikult üksnes selle eest, et tänu neile on Eesti taas suurem. Nad väärivad aplausi, sest tehti tõsine katse muuta maailm elamisväärsemaks. Peale konkreetse kordategemise pandi loodetavasti miljoneid inimesi rohkem ja tõsisemalt mõtlema reostusprobleemile ja looduse säästmisele. Ideaalis jääb tänu meile nii mõnigi kotitäis prügi metsa alla viimata, kilekott ostmata ja suitsukoni tänavale viskamata. Eriti positiivne mõju võiks värskel aktsioonil olla eestlastele, oleme ju nüüd mingis mõttes selle teema eestkõnelejad ja eeskujuks kogu maailmale.

Igatahes on maailmakoristajad teinud Eesti heaks ära rohkem kui hirmkallis bränd „Welcome to Estonia” või õnnetu hiljutine "brändrahn". Aitäh teile, jätkakem samas vaimus, tehkem üheskoos Eesti suuremaks!