Toomas Alatalu: Erdogan juhib hetkel ajakirjaniku mõrva uurimist ja Süüria sõja lõpetamist

Poliitikahuviline Toomas Alatalu annab ülevaate Türgi poliitilisest tagasiminekust ning miks on selle taustal oluline Saudi-Araabia konsulaadis tapetud ajakirjaniku mõrva uurimine.

Kui meenutada ajalugu, siis nelja impeeriumi juhitud Euroopas peeti Osmani impeeriumi „Euroopa haigeks meheks.“ Pärast esimest ilmasõda läksid türklaste valdused Vahemere lõunakaldal ja Kesk-Idas Prantsuse ja Briti koloniaalvõimu alla, otsapidi Euroopasse jäänud Türgi vabariik aga euroopastus juba Kemal Atatürki juhtimisel piisavalt, et veel 1987.a. anda teada soovist liituda Euroopa Liiduga. Tasub mäletada, et 1990ndatel oli Türgil isegi naispeaminister, ent eeskätt Pariis oli see, kes Londoni toel aitas sisuliselt kaasa Euroopa-meelsete jõudude allajäämisele võimuvõitluses konservatiivsete islamimeelsetega. Lääne kui terviku suur möödapanek augustis-septembris 2001 ja sellele järgnenu lõi tänase seisu, kus Türgit end valitsetakse pigem pashade-ajastu kohaselt ja tema kunagise impeeriumi alad punetavad verest rohkem kui kunagi varem.

Türgi osa antud piirkonna tänases väljanägemises on kolmandajärguline, sest vere võtavad välja ikkagi USAs ja Euroopas toodetud relvad. Türgi ise on oma vägedega sees ja valab ka verd Süürias, ent seal on tal teises leeris kohal ka vastaline Saudi-Araabia - moslemi maailma A ja O - näol, kelle väed madistavad lisaks surmatoovalt ka Jeemenis ja kelle jagatud relvi leiab kõigis konfliktides alates Marokost ja lõpetades Afganistaniga.