Tööstusdisainilahendus ontoote tasapinnaline või ruumiline väliskujundus, mille võivad üksikuna või omavahel kombineerituna moodustada vorm, värvilahendus, ornament, faktuur jne (näiteks kanga muster, veebilehe kujundus, logo vms). Tööstusdisainilahendusena on kaitse saanud näiteks eesti rahvusmustriga tennised, voldikkann kilepiimapakendile, euromündihoidja ja mitmed mööblidisainid. Seega hõlmab tööstusdisainilahenduse mõiste kõikvõimalike toodete väliskujundust, sealhulgas auto kui terviku, aga ka auto üksikute osade, näiteks velgede kujundust.

Euroopa Kohus on määruse nr 6/2002 artikli 110 lõiget 1 tõlgendades märkinud, et disainilahendustest tuleneval kaitsel võivad olla soovimatud tagajärjed, pärssides või piirates konkurentsi turgudel. Eelkõige puudutab see vastupidavaid ja hinnalisi mitmeosalisi tooteid nagu sõiduautod, mille koostisosades sisalduvate disainilahenduste kaitsmine võib varuosade turu sulgeda. Euroopa Kohus leidis, et tööstusdisainilahenduste puhul põrkuvad kahe huvigrupi huvid. Esimene huvigrupp on tööstusdisainilahenduste väljatöötajad, kes on oma toote paremaks ja teistest erinevaks tegemisse panustanud rohkelt aega ja raha. Teisele poole jäävad tarbijad, kelle huvi on tootele vajadusel odavamat alternatiivi leida. Kuigi autotootjate rahaliselt hinnatav huvi on mitu korda suurem üksikute varuosade ostjate rahaliselt mõõdetavast huvist, on siiski asutud seisukohale, et ka tarbijate õigused ja huvid vajavad kaitset.

Hiljuti esindas advokaadibüroo HansaLaw maakohtus vaidluses Saksa autotootja poolt kaitstud tööstusdisainilahenduse omaniku vastu edukalt ettevõtet, kes tegeleb B-varuosadena autovelgede maaletoomisega Hiinast. Probleem sai alguse sellest, et Maksu- ja Tolliamet arestis tollipiiril veljed, mis olid väliskujult sarnased Saksa autotootja velgedega, ning leidis, et tegemist võib olla kaitstud tööstusdisainilahenduse rikkumisega, samamoodi nagu tollis eemaldatakse ringlusest võltsitud kaubamärgiga tooted. Tähelepanu väärib asjaolu, et teiste seas on sarnaseid velgesid samalt ettevõttelt ostnud ka Saksa autotootja ametlik esindaja Eestis.

Kui tavapäraselt on sellised rikkumised üsna selge lahendusega, siis Euroopa Kohus on väljendanud seisukohta, et määruse nr 6/2002 artikli 110 lõikes 1 sätestatud parandamistingimustes nähakse just varuosade turu sulgemise piiramiseks ette, et ühenduse disainilahendusest tulenev kaitse ei laiene ühenduse disainilahendusele, mis seisneb sellise mitmeosalise toote koostisosas, mida kasutatakse mitmeosalise toote parandamisel, et võimaldada taastada selle algset välimust. Kõnealusel juhul on mitmeosalise tootena käsitletav auto ja koostisosana veljed.

Eesti ilmastikku arvestades on üldteada, et talvised teeolud rikuvad velgi. Lumi ja jää jäävad kergesti kinni nii valuvelje sisemisele kui ka välimisele randile, peale selle rikuvad sool ja keemia valuvelje lakki ja värvi ning naelrehvid tõstavad teedelt pigi üles. Tavatarbija ei ostaks ilmastikuoludeks, mis rikuvad valuvelgi silmanähtavalt, kalleid originaalvelgi, vaid pigem B-kategooria valuvelgi. Seetõttu eelistatakse B-kategooria valuvelgi osta neljakaupa. Seda enam, et neid tuleb nagunii vahetada tihedamini kui velgi, mida kasutatakse suverehvidel. B-kategooria valuvelgi, milleks on ka vaidluse all olevad veljed, ostetakse nii juhtudeks, kui talverehvidele on vaja lisavelgi, kui ka juhtudeks, kus üks velg on purunenud või muul moel viga saanud.

Rõõmuga võib tõdeda, et hoolimata keerukast vaidlusest jõudis ka Eesti kohus järeldusele, mille kohaselt säilib isikutel võimalus B-varuosi osta ja kasutada. Õigusvaidlus aga jätkub. Intellektuaalomandiga seotud vaidlused ongi keerulised ja tihtipeale ei osata isegi arvata, millise konkreetse tegevusega selline vaidlus võiks kaasneda. Seetõttu tulekski suuremahuliste tehingute puhul konsulteerida eriala asjatundjatega.

Jaga
Kommentaarid