18. jaanuaril avaldatud Eesti Päevalehe artiklis kirjutab Madison: "Näiteks on kahesajaliste kõneisik Kristina Kallas, ema poolt venelane, varem väljendanud seisukohta, et Eestis peaks teiseks riigikeeleks olema vene keel."

KONTROLL

Faktikontrolli tiim ei leidnud meediast väitele kinnitust. Internetist kättesaadavad Kallase riigikeelt puudutavad sõnavõtud viitavad sisuliselt teistsugustele veendumustele, näiteks Põhjarannikule on Kallas öelnud: "Kui eesti keel on meil kokkuleppel riigikeel, mida me kasutame ühiste asjade ajamiseks - ja minu arvates ei ole eriti venelasi, kes seda praegu vaidlustaks -, siis tuleks keeleõppesse rohkem investeerida." "Ma ei toeta seda, et vene keel oleks teine riigikeel," ütles Kallas 24. oktoobril Eesti Ekspressile.

Palusime väidet kommenteerida ka Madisonil ning Kallasel endal. Vastuses Faktikontrollile kirjutab Kallas: "Mina ei poolda teist riigikeelt, pole seda kunagi pooldanud. Minu seisukoht on, et lisaks riigikeelele on riigil kohustus vähemustele luua võimalused ka oma emakeele õppeks haridussüsteemis."

Jaak Madison pole Faktikontrollile mitme päeva jooksul kommentaari andnud.

OTSUS

Vale

PROJEKTIST

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.

Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.