„Meeldiv” ei tähenda, nagu sooviks Eesti Päevaleht Keskerakonnale valimiskaotust. Kõigepealt on Keskerakonnal endiselt kõik šansid tulla valimistel esimeseks. Arvud on petlikud, tihti määrab esimese-teise koha ainult 1% vahe, mis jääb statistilise vea piiresse. Pealegi on Tallinna kolm ringkonda võimsad nii valijate kui ka mandaatide arvu poolest – seal läheb mängu ligi kolmandik riigikogu koosseisu (31 mandaati). Samal ajal Lääne-Virumaalt, kus viidatud küsitluses ei pääse Keskerakond isegi esinelikusse, tuleb riigikokku ainult viis saadikut.

Selge favoriidi kadumine enne valimisi on üksnes positiivne. Riigikogu valimistele kaasaelamine tugevdab Eesti ja tema kodanike sidet.

Küll teeb heameelt, et veel nädal enne tulemuse selgumist võivad võitjat kindla peale ennustada üksnes parandamatud mängurid. Norstati uuring (mille tellis muidu vastuoluliste uuringutega silma paistnud MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut) paneb Reformierakonna juba ette, niisamuti kui Postimehe tellitud Kantar Emori uuring. OÜ Faktum & Ariko prognoos lubab samuti Reformierakonna võitu.

Kui aga valimistulemus teeb justkui noateral akrobaatikatrikke, tähendab see ennekõike, et erakonnad ei saa end lõdvaks lasta. Väitlused ja ehk ka kampaania lõbusam osa panevad inimesi Eesti saatusele rohkem kaasa elama, tekitades nõnda tihedama sideme riigi ja tema kodanike vahel.

Pealegi ei näita lapitekk polariseeritust, vaid väga huvitavaid kombinatsioone ja üllatavaid pooltoone. Nagu tänases lehes kirjutame, toetab suursaari ja Läänemaad ühendav ringkond küll EKRE-t, ent peaministriks soovitakse enim hoopis skaala teises otsas oleva Eesti 200 juhti Kristina Kallast. Ning vaadake suurimat lahinguvälja Harjumaal (15 mandaati)! Kui muidu on Reformierakonna juht Kaja Kallas Keskerakonna liidrist Jüri Ratasest selgelt maas, siis mitte seal, kus nad omavahel otse mõõtu võtavad. Tõsine heitlus alles algab.