Esiteks – nagu Meri sageli märkis – andis Kennan tuge tema enda arusaamale, et välis- ja sisepoliitika pole kaks teineteisest sõltumatut nähtust, nagu mõned arvavad, vaid pigem üks tervik. Seda, mida üks riik omaenda piirides teeb, mõjutab oluliselt see, mida riik teeb ja saab teha väljaspool oma piire. Kui riik tahab üht välispoliitikat, näiteks olla ühendatud Euroopaga, siis peab ta edendama ka vastavat kodumaist agendat. Kui ta seda ei tee, avastab ta peagi, et tema välispoliitilised eesmärgid muutuvad õõnsaks või muutub nende saavutamine suisa võimatuks. Ning kui riik tahab üht kindlat tüüpi sisepoliitikat, saab ta ajada ka üksnes üht tüüpi ja mitte teistsugust välispoliitikat.