Oma muusikalisti kohta ütleb Marie Vaigla nii:

Jai Paul - Do You Love Her Now
No see viib kusagile ära. Laseb rahulikult kulgeda ja olla ja nautida hetke. Tekitab aja seiskumise tunde.

Loma - Relay Runner
Tuleb tunne, et tahakski öösel pimedas sihitult metsa jooksma minna. Instrumentaali saundid on kümnesse ja vokaal, mis sinna sama hästi sisse sulandub. Haarab täiesti endasse.

Clairo - Pretty Girl
Selle artisti avastasin tänu ühele oma lauluõpilasele. Mõnus DIY - lo-fi pop, kerge kuulamine, jääb terveks päevaks kummitama ja lihtsalt meeldib.

Romare - All Night
Selline lugu, mille järgi võikski all night tiksuda ja bõksuda.

DARKSIDE - Paper Trails
Vähe süngem ja õiget meeleolu nõudev, aga hiilib nii vaikselt ja ootamatult ligi ja võtab lainena enda sisse, et avastadki ennast kuskil hõljumas.

Rozi Plain - Friend City
Lihtsalt nunnu ja tore. Ta käis märtsis bändiga ka Tartus ERMi Ööl mängimas, kuhu ma kahetsusega ei jõudnud. Eks ma siis kuulan kodus ja kujutan ette, millest ilma jäin.

Esa - Blast
Suhteliselt kange kraam. 5 minutit retsimist. Aga vahel on seda ka vaja.

Feist - Baby Be Simple
Feisti ei saa ma kahjuks vist ühestki listist välja jätta. Seekord siis selline valik. Tundus kuidagi hea mahatulemine pärast eelmist lugu. Ja iga kord on külmavärinad 3:05 modulatsiooni juures.

Mark Ronson & Lykke Li - Late Night Feelings
Selle suve guilty pleasure ja siiani 2019. aasta lemmikuim peavoolu poplugu.