Surma valem. Noor mees, reede õhtu ja kõrvaltee
* Liikluses hukkunute arv ei vähene.
* Kuigi enamik õnnetusi juhtub suuremates linnades ja põhimaanteedel, on suurim risk surma saada kõrval- ja tugiteedel.
* Isesõitvad autod, tulevaste õnnetuste prognoosimine ja muu tehnoloogia võib liiklussurmadele lõpu teha.
Eestis juhtub liikluskindlustuse fondi andmeil kaheksa liiklusõnnetust kümnest riigimaanteedel ja neljas suuremas linnas. Viimase aasta õnnetuste põhjal on kõige ohtlikumad kohad Riia ring Tartus, mitu Tallinna ristmikku ja väljaspool linnu Jüri liiklussõlm. „133 juhtumit ja 200 000 eurot kahju,” illustreerib liikluskindlustuse fondi kahjuennetuse juht Ülli Reimets autojuhtidele aastaga ainuüksi Riia ringil tekkinud varalist kahju.
Kokku on poole aasta jooksul kindlustusse jõudnud 16 751 juhtumit. Eelmise kolme aasta jooksul oli juhtumeid keskmiselt 32 000 aastas. Reimetsa sõnul ei sisalda andmed vabatahtliku sõidukindlustuse juhtumeid ning seega on avariisid olnud tõenäoliselt veelgi.
Liikluse ohutust mõõdetakse hukkunute ja raskelt vigastatute arvuga. „Ühegi inimese hukkumine või raskelt vigastada saamine teeliikluses ei ole aktsepteeritav,” sedastab Eesti liiklusohutusprogramm. Oluline pole õnnetuste, vaid vigastuste ja surmade vähendamine.