Jürgen Ligi: Ratas on oma valitsuses lülitunud üleelamisrežiimile
Tunnistan algatuseks üles eriarvamuse Jüri Ratase umbusaldamise aja ja ajendi suhtes. Ma pidasin õigeks otsesemat sidet mehe enda tegudega, ehkki ta kehastab kogu valitsust. Edasi aga tunnistan tema kui valitsuse keha vastu, kuna valvekoer paistab olevat selleks korraks surnud.
Kuidagi oleme jõudnud oma riigiga nii kaugele, et ajakirjandus eelistab ühiskonna alustala missioonile jooni, mis omistati koertele antiigis ja mille järgi sai oma nime künism.
Lõputu punktide jagamine ja rivaliteetide kommenteerimine umbusalduse peale ei aita kuidagi kaasa sellele, et riigivalitsemine ei oleks ega näiks lõbustusteenus. On möödapääsmatu, et opositsioon riigivalitsemise kvaliteedis oma seisukohti väljendab ning peaministrilt põhjendusi ja eneseväljendust nõuab. Vaid küünik saab kõik mõttetuks kuulutada kriteeriumiga, et valitsusel on häälteenamus ja umbusaldus ei lähe läbi.
Igatahes ei saanud jääda märkamata, et meil on valitsusjuht, kellel ei ole oma tõde, mida ta tahaks, julgeks ja oskaks kaitsta. Ta on lülitunud üleelamisrežiimile ja küsimuste tõrjumine kõige lihtsakoelisemate tehnikatega on kogu ta väitluse ja võimete lagi.
Koolis ei saaks ta oma teemast mööda vastamise eest kolmegi kätte, aga riigikogu on asümeetriline lahing. Oponent ise ei saa talle antud vastust hinnata ja tal on ka terve teema sõnastamiseks ainult minut, vastajal aga piiramatu aeg ja viimane sõna. Kui ta soovib ja see on tema sisu, täidab ta aja ja ruumi tühjuse ja mõttetusega. Nii Ratasega valdavalt lähebki koos isatsemisega küsimuse ja küsija kallal.
Meie kirjandusõpetaja oli halastamatu ka lääguste peale. Ratas alustas iseenda ja Lennart Meri tsiteerimisega, et samastada ennast piibelliku valgusega. Ent kui vastuoluline Meri ka oli, ta valdas sõna ja oli ühene selles, et Eesti tuleb ehitada suureks, põhjamaiseks ja läänelikuks. Nüüd loeti Ratasele ette hulk näiteid, et Eestit tulemuse eest tunnustama harjunud lääne väljaanded on tema ajal muutunud üksmeelselt mürgisteks Eesti väiksuse ja itta triivimise peale, ning diplomaadid ei tunne ära valitsuse välispoliitikat. Ent kuigi Ratasel isiklikultki peaks olema piin olla liitlaste jaoks vaid formaalsus, eitas ta geopoliitiliste ilmakaarte olemasolu üldse ja kiitis liitlaste sõjalist tuge, mis pärineb tema eelkäijate ajast.
Samasugust tuima paneb Ratas kliimapoliitikas. Kolm erialaorganistatsioonide hinnangul kõige keskkonnavaenulikumate programmidega erakonda moodustavad koalitsiooni ja on alustatud fossiilmajandust edendavate otsustega. Ja selle asemel, et oma valikuid seletada, korrutab Ratas, et alles tema valitsuse “laual on väga tõsiselt” kohe alguses keskkonnateemad. Äraspidiselt ongi.
Ratase rahanduse valimiseelne pillerkaar ja praalimine on asendunud kärpeülesannete ja unistamisega päästvast prognoosist. Taas ignorants ja ignoreerimine korraga, aga mitte põhjendust. Kui siis pulti läks EL-i volinikukandidaat, kes peaks olema loobunud noor-edgari treenitud ebasiirusest ja ehitama endale erialast mainet, siis too lihtsalt omistas ja hämas, justkui oleks eelarve seis hoopis tugevnenud. Ratas ise pole sellist asja kunagi väitnud ega teinud nägugi, nagu see ta soov oleks olnud.
Ratasel on lastud karistamatult mängida lihtsameelset, kes ei teadnud sõjast süvariigi ja isiklikult ametikandjate vastu, sealhulgas Elmar Vaheri ähvardamisest ega vallandamisest midagi. Riigikogus ta kordas, et tal oli lihtsalt üks vastamata kõne. Mees seega küll kinnitab oma sõnul endale päevast päeva, et peaministril on temaga sama nimi, aga kaameratele süütult, et valitsuse pädevusse kuuluvat otsust politseijuhi vallandamiseks viidi ellu temaga isegi telefonitsi rääkimata.
Võiksin jätkata veel väliskaubandusministrist, kes on nõus tegelema ainult sisekaubandusega, ja paljude muude tõenditega, aga kõik kinnitavad üht: Ratas on rahul ja ei huvitu millestki, et tal oleks vaid tema amet. Miks ta pensionisamba teemal oma seisukoha vastupidiseks on muutnud, põhjendaski ta mu küsimuse peale ära sellega: sest tal on tema koalitsioon. Nii otsustatakse praegu ära riigi ja põlvkondade saatust.
