Miks loobusite Standardi tegevjuhtimisest, asudes nõukogu etteotsa?


See otsus langes juba poolteist aastat tagasi. Kui Standard sai 70, hakkasin mõlgutama, ja nüüd, kui ettevõte saab 75-aastaseks, tegin teoks. Me oleme ettevõtet kolme omanikuga juhtinud ja mul polnud raske otsustada, kellele igapäevane juhtimine üle anda. Priit Tamm, kes võttis juhatuse esimehe koha üle, on väga hea müügiinimene ja võttis aega, et temale mantlipärijat koolitada.

Kuidas tekkis Standardil nõukogude aja lõpus IKEA-ga side, tänu millele osteti siia moodsat lääne tehnikat?


Tegemist oli bartertehinguga Nõukogude Liidu metsaekspordi agentuuri Eksportles kaudu. IKEA tarnis meile moodsamat tehnikat, mis oli tolleks ajaks juba 10–15 aastat vana, aga meie jaoks särav asi. Vastutasuks seadmete eest tarnisime IKEA-le toodangut.

Kuidas läksid asjad IKEA-ga ikkagi nii halvasti, et nad pole hankijana naasnud ja ka müügitööd alustati Eestis alles hiljuti väga ettevaatlikult?


Meil oli IKEA-ga üks tüli. Mart Laari esimese valitsuse ajal tuli meile Toompealt teade, et Standardil on suur võlg IKEA-le, sest oleme saanud seadmeid, mille eest me justkui pole maksnud.