Hiina loob põhjatu rahakoti abiga uut maailmakorda
Hiina on tänapäeval üks kiiremini tõusvaid tegijaid maailmaareenil. Riiki juhtiv kommunistlik partei valitseb viiendikku kogu maailma rahvastikust. Selle vormilt sotsialistlik, sisult kapitalistlik majandus hingab ainsa arvestatava konkurendina Ameerika Ühendriikidele kuklasse.
Sealjuures nähakse kõikjal maailmas, kuidas Hiina mõju järjest enam suureneb. Varem võisid teemaks tõusta eelkõige Siberi „ülevõtmine” või Pekingi militaaravantüürid Lõuna-Hiina merel, kuid süües kasvab isu. Hiina kasutab ära oma pretsedenditut inim- ja finantsressurssi ning kinnitab võimsalt kanda Aafrikas, Kesk-Aasias ning mujalgi. Sageli kasvatab riik oma mõju finantssektori ja pehme jõu kaudu. Hiina investorid ostavad tähtsaid ettevõtteid, pakuvad odavaid hankeid, samal ajal tihendavad diplomaadid sihtriigi kultuurisidemeid oma emamaaga.
Kogu seda poliitikat ajab Peking peamiselt oma niinimetatud uue Siiditee (BRI ehk Belt and Road Initiative) algatuse kaudu, mida president Xi Jinping on tugevalt toetanud. Üle maailma suudetakse seda aga kohandada eri sihtriikide omapäraga, seetõttu võib leida ka väga erinevaid näiteid Hiina mõjutustegevusest.
Kunagise Siiditee trassil
Iidse Siiditee trassile jäävad Kesk-Aasia riigid on uut kaubandusvõrgustikku loova Hiina kõige loogilisemad sihtmärgid. Tugeva autoritaarse traditsiooniga riikides ei suuda ka rahva hääl sundida oma valitsejaid Hiinasse ettevaatlikult suhtuma.
