Türgi suursaadik: tagame Süüria operatsiooniga ka Eesti turvalisust

Vastusena 11. oktoobri juhtkirjale “Türgi sõda seab Eesti juskui veskikivide vahele” sooviksin Eesti Päevalehe lugejate tähelepanu juhtida järgmisele.

Operatsioon Rahuallikas on terrorismivastane operatsioon, mille Türgi käivitas eesmärgiga lahendada oma õigustatud julgeolekuprobleemid. Kordaksin siinjuures NATO peasekretäri eelmisel nädalal lausutud sõnu: "Türgi on terrorismivastase võitluse eesliinil. Türgi on liitlane, kes on terrorismi all kannatanud kõige rohkem. Türgil on seoses Süüria piiriga õigustatud julgeolekuprobleemid."

Türgi ei võitle mitte kurdide, vaid Süüria kurdide rahvakaitseüksuste (YPG) vastu, mis on Kurdistani Töölispartei (PKK) haru. PKK on Türgis aastakümneid toime pannud terroriakte ja selle on terroristlikuks kuulutanud Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit ja NATO liikmed, sealhulgas Eesti. Türgi üleskutse oma liitlasele USA-le naasta ühendriikide pikaajalise poliitika juurde, mille kohaselt välistatakse partnerlus ühe terrorirühmitusega (YPG) võitluses teise vastu (DAESH) langes kahjuks kurtidele kõrvadele.

Hõlbustab tagasipöördumist

See operatsioon hõlbustab ümberasustatud süürlaste - sealhulgas 300 000 kurdi, kes olid YPG tegevuse tõttu sunnitud oma kodudest Põhja-Süürias lahkuma - turvalist ja vabatahtlikku tagasipöördumist. Ärgem unustagem, et Türgi võõrustab enam kui 3,6 miljonit süürlast ja on nende eest hoolitsemisele kulutanud üle 40 miljardi dollari.

Türgi on varasemalt ÜRO põhikirja artiklis 51 sätestatud enesekaitseõiguse kohaselt läbi viinud kaks piiriülest operatsiooni Põhja-Süürias ning puhastanud 4000 ruutkilomeetrise ala DAESHi ja PYD/YPG terrorist. Nagu varasemate terrorismivastaste operatsioonide puhul, on Türgi reageering ka sel korral proportsionaalne, mõõdukas ja vastutustundlik.

Oma piiri, mis on ühtlasi ka NATO piir, turvamisega panustab Türgi kogu Euroopa julgeolekusse. Eestil pole mingit põhjust kahelda Türgi kui oma liitlase pühendumuses julgeoleku ja heaolu tagamisele.