Minister Reps põhikooli lõpueksamite kaotamisest: me ei osanud kommunikeerida, mida me tegelikult tahame

Kui seadus muutub, jääb eesti keele eksam alles ning tulemusi teistes valdkondades hakkavad mõõtma riiklikud testid, milles osalemine on kõigile õpilastele endiselt kohustuslik.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu on jõudnud teise lugemiseni. Otsust, kas põhikooli lõpueksamid kaotada või alles jätta, veel tehtud ei ole. Ometi on haridus- ja teadusministeerium sattunud turmtule alla selle eest, et niisuguse mõtte üldse välja käis. 16 aineõpetajate ühendust tegid ministeeriumile pöördumise, milles seisab, et eelnõu tuleks valitsuse poolt tagasi kutsuda.

„Olukord, kus haridus- ja teadusministeerium ei kaasanud seaduseelnõu väljatöötamisse ühtegi allakirjutanud õpetajate aineliitu, on lubamatu nüüd ja edaspidi," seisab pöördumises.

Reps aga tunnistas, et nad ei osanud avalikkusele selgeks teha, mida nad eelnõuga päriselt muuta tahavad. „See oli tohutu kommunikatsiooniprobleem," ütles ta.

Ministri sõnul on praegune seadus ajast maha jäänud, aga ajaga tuleb kaasas käia, sest „muidu me pole enam maailma tipus". Ta lisas, et ei ole põhjust karta, et langeks õppe kvaliteet või kaoks ülevaade koolides toimuvast, ja lubas, et tunnistuse saamine ei muutu senisest lihtsamaks.

Miks te aineõpetajate ühendusi põhikooli lõpueksamite arutellu ei kaasanud?

Kui kõik osapooled nüüd rahulikult tagasi vaatavad, siis selle viie aasta jooksul, kui on arutatud, kuidas välishindamist ümber teha, on kõik aineühendused olnud kaasatud. Praegu on nad jõuliselt välja öelnud, et konkreetset seaduseelnõud ei saadetud neile kooskõlastusringile, aga see on täiesti tavaline praktika.