Sügismasendus pole haigus

Pimeduse saabumisega kaasnevat meeleolulangust võtame enamasti kui paratamatust. Kui sügismasendusele lisandub tööstress, võib see olla ohtlik kooslus, ütleb LP-le psühhiaater Helena Lass.

Lõunal käies kuulsin kaht naist kõrvallauas omavahel rääkimas. „Mitu päeva juba on tuju nii all, täitsa õudne kohe,” ohkas üks. Selle peale kostis vestluspartner: „No muidugi, vaata, mis ilm on!”

Nende vestlust arstina kuuldes märkasin sügismasenduse ja võimalik, et ka kerge depressiooni tunnuseid.

Sügismasendus ehk hooajaline meeleolulangus on emotsionaalne seisund, mida seostatakse päevavalguse sügistalvise vähenemisega. Masenduse sümptomid ilmnevad pimedal aastaajal, võivad kesta varakevadeni ning taanduvad iseenesest kevadel ja suvel. Sellele on iseloomulikud väsimustunne, suurenenud söögiisu ja kehakaal, magusavajadus, unisus, suurenenud unevajadus. Selles on oma osa ka kroonilisel stressil, millega võivad kaasneda ärrituvus, konfliktid, seletamatu sisemine pinge, meeleheide, vastuvõtlikkus infektsioonidele ja valusündroomid.