Kuidas arvustada filmi, mis on sättinud endale sedavõrd üllaid sihte ja võtnud ette isikliku loo ekraniseerimise? Seda eriti olukorras, kus linateos pole kõige paremini välja kukkunud. Nimelt varjutab „Ühemeheshow” õilsaid kavatsusi lõtv ülesehitus ja puine tempo, millega õõtsutab see silmatorkavalt väikese eelarvega ja pigem väiksematele ekraanidele sobituv film vaatajat läbi plakatliku suhtedraama ja rahke huumoriga soolatud kliiniliste toimingute. Põimudes ümber muheda ja sümpaatse olekuga kolmekümnendates Chucki diagnoosi saamise ja sellega tegelemise teekonna, püüab lugu avada ka vähiga võitlemise suhet inimsuhete, töö ning jõu leidmisega.