NATO oli ja on Eesti sõjalise riigikaitse alustala. NATO kollektiivkaitse põhimõte ei vastandu ega konkureeri iseseisva kaitsevõime arendamisega, sest NATO kollektiivne sõjaline võimsus ongi liitlasriikide rahvuslike kaitsevõimete summa. NATO on vaatamata Venemaa ja Hiina jõupingutustele endiselt maailma ülekaalukalt võimsaim sõjaline liit ja tema poolt pakutav kaitsegarantii on jätkuvalt parim julgeolekutagatis, mida Eesti võib soovida. NATO-liitlaste pühendumus oma kohustuste täitmisele on endiselt vankumatu. Selles veendumiseks tuleb vaid vestelda liitlaste pilootidega Ämaris või sõduritega Tapal. Ainus, mis seda pühendumust võib kahjustada, on Eesti riigijuhtide poolt väljendatav usaldamatus NATO suhtes.

Jutt sellest, nagu vaevleks allianss sügavas kriisis või oleks minetanud teovõime, on suunatud kõigutama kas Eesti inimeste usaldust NATO vastu või siis meie liitlaste usaldust meie kui tõsiseltvõetavate koostööpartnerite vastu. Kumbki neist eesmärkidest ei teeni Eesti julgeolekuhuve.

Macron on vähemalt järjepidev