Jaanika Lauk: kui hambaarst ei taha haigekassa lepingut, ärgu imestagu, kui kliendid lahkuvad

Hambaravi osutatakse tänapäeval Eestis valdavalt eraettevõtluse vormis. Ettevõtja loob ettevõtte ja arvestab teenuseid planeerides, kes on tema sihtgrupp, kuidas teda kõnetada, milliseid tooteid ja teenuseid pakkuda ning kuidas see kattub investeeringute- ja tasuvusplaaniga.

On elementaarne, et meie turul on nii kõrgema sissetulekuga, aga ka keskmise ja sellest madalama rahaliste võimalustega patsientidele mõeldes loodud hambaravikliinikuid. Hambaravis on analoogselt teiste erialadega kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalik sisseseade. Mugavus- ja trendi sisseseade puhul teenuse kvaliteet patsiendi jaoks enam märkimisväärselt paremaks ei muutu. Valiku selle osas, kuidas ja mida teha, teeb ettevõtja ehk hambakliiniku omanik. Eestis on selleks sageli hambaarst ise.

Nagu ka finantsteenuse puhul, ei tohi hambaraviteenust reklaamides enam klienti mõjutada, esitades talle tegutsemisele kutsuvaid pakkumisi. Patsient või klient peab ettevõtte reklaami nähes ise järeldusele jõudma, et tegu on talle huvipakkuva teenusega, mida ta tarbida soovib. Nüüd on Terviseamet regulatsiooni järgimist tihedamalt kontrollima hakanud ja seega on partnerlus haigekassaga hambaraviteenuse osutaja valimisel saanud patsiendi jaoks oluliseks argumendiks. Kirjeldatud olukord on tagajalgadele ajanud hambakliinikud, mis on positsioneeritud heal majanduslikul järjel olevale patsiendile, kes kliiniku eeldusel hambaravihüvitist ei vaja.