Ja milleks üldse pöörduda interneti poole, kui otseallikas omast käest võtta on? „Kuna Ruuben juba on minu kolleeg Riigikogus, siis ma saan temalt ka otse küsida, mis ta ühest või teisest asjast arvab, ei pea selleks sadu Sinise Äratuse genereeritud kommentaare lugema," täheldab ta.

Kaljulaidi hinnangul on kommentaarium praegusel kujul kõike muud kui täiuslik. „Ma ei ole anonüümsete kommentaariumide vastu, aga kaaluks väga tõsiselt seda, et platvormil (olgu selleks siis Delfi või Facebook) oleks kohustus isik tuvastada. Ma ei pea arukaks seda, et inimesi võib internetis valimatult sõimata, levitada valeuudiseid, kütta üles viha ja nimetada seda kõike sõnavabaduseks ja tal on tunne, et tema loodud sisu, ka ähvardusi, ei saa hiljem tingimata tema isikuga seostada," selgitab ta.

Padust paduni

„Küll on minu meelest on Delfi võlu see, et sõna antakse tõesti kõigile," mõtiskleb ta portaali 20. aastapäeva puhul. „Kajastatakse ära nii padukonservatiivne arvamus kui ka paduliberaali vastus sellele."

Selle nimel võib alla neelata ka teatava kollasuse. „Jah, muidugi, Delfi uudised on huvitav kokteil politseiuudistest, peaministri intervjuudest ja uudistest kellegi dekoltee kohta, aga mind see isiklikult ei häiri. Delfi vahendusel saan ma lugeda ka väga heade ajakirjanike loodud pikemat sisu, vaadata ja kuulata saateid ja videointervjuusid jne. Ja mulle vastupidi meeldib, et ma saan poliitikauudiseid lugema minnes ka pilgu peale heita nt Tänaku viimastele tegemistele või sellele, millest kirjutab Anne & Stiil," tunneb ta heameelt.

Kaljulaid ise ütleb, et isegi ei mäleta, nagu oleks ise kunagi ühtki veebikommentaari kirjutanud. Nii et täna on sisuliselt esimene kogemus end selles karmis keskkonnas proovile panna. Muide, juba kahe tunni pärast kell 11 ilmub artikkel ka temalt endalt. Olge valmis!