ARVUSTUS | Sopased inimhinged mudases maailmas
Kujutame ette Rainer Sarneti filmi „November” tegevuspaika, aastakümneid või isegi -sadu hiljem. Krati ehitamise oskuse on kõik minetanud, kuid pettus ja laiskus on endiselt hinges. Mõisahärra on ammu kadunud ja mõisahoonegi varemetesse jäänud. Vahepeal on piirkonnas tegutsenud mingi majand, kuid seegi on sealt läinud. Kõik on hall, räämas ja mudane. Pea kõik tegelased on kiimas ja rohkem või vähem tongis.
Umbes selline on vaatepilt, mis avaneb Ungari ehk kuulsaima kirjaniku, 2015. aastal rahvusvahelise Man Bookeri auhinna pälvinud László Krasznahorkai (1954) tuntuimas raamatus, esikromaanis „Saatana tango” (1985). Temalt on varem eesti keeles ilmunud mullu Loomingu Raamatukogus Reet Klettenbergi tõlkes ühest lausest koosnev lühiromaan „Viimne hunt”.