Kaks aastat hiljem pole Valter kuhugi kadunud. Telliskivi loomelinnakus, kus kohtume, liigub ta ringi kui kala vees. Meie kohtumise lõpuminutite jooksul, mil teeme loo juurde kiirelt paar pilti, noogutab ta avala sõbralikkusega mitmele möödakõndijale ja kutsub kontserdile. Sama sujuvalt oleme harjunud teda nägema oma bändi Põhja Konna koosseisus klahvpille mängimas ja laulmas, näosaate laval Tom Jonesina puusa nõksutamas ning laulupeol dirigendina kaaretäit lauljaid juhatamas.

„Kusjuures just eile vaatasin, et näosaate finaalist on täpselt kaks aastat möödas – see kõik sai läbi 3. detsembril 2017,” meenutab ta.