POLIITKOLUMNIST | Marika Tuus-Laul: soomlased ei käi juba ammu Eestist ravimeid ostmas, sest see ei tasu ära
Uskumatu, aga seda tehti tormipäeval, kui terviserikkeid on tavapäevast rohkem ja ravimivajadus suurem. Proviisorapteegid jäid aga avatuks ja nad aitasid patsiente isegi tavapärasest kauem.
See nõndanimetatud streik tõigi välja, et kakskümmend aastat apteekide valdkonnas kehtinud ärivabadus on meile toonud rahva ja riigiga manipuleerivad suured südametud müügiketid, kellele ostjate tervis polegi esmatähtis. Esikohal on müük, käive ja ostjaskonna arvelt teenitav kasum.
Proviisorapteek on aga oma otsustes vaba. Teda ei survesta keegi, ta ei pea täitma omaniku küünilist käsku. Neil pole ka müügisurvet sest nende ärihuvid pole kunagi võrreldavad mitmeid sadu apteeke omavate müügihiidudega. Proviisor on ennekõike tervishoiutöötaja, mitte pelgalt müügimees.
Selge see, et hulgimüügi firmadel ja apteegikettidel on uues olukorras palju kaotada. Ravimite pealt teenitakse ju ülisuurt kasumit. Ilma lahinguta sellest rahast ei loobuta. Ilmselt saame veel näha, milliseid uusi survemeetodeid kasutama hakatakse. Ka ravimite puudust apteekides ja haiglates. Seegi on üks väljapressimise viisidest, arvavad proviisorid.
Apteegikettide lubamatu jõupositsioon on välja toonud põhjuse, miks ligi viis aastat kestnud apteegireformiga tuleb lõpuni minna. Kindlasti tuleks kaaluda ka väiksemaid täiendusi .
Apteegireformi põhiseaduspärasust on kinnitanud teiste hulgas ka õiguskantsler Ülle Madise vastates Tamro Eesti OÜ-le. Õiguskantsler toonitas, et hulgi- ja jaemüügikettide omavaheline lahutamine tagab rahva tervise senisest kõrgema kaitstuse ja vähendab ärihuvide mõju apteegiteenustele. Ta selgitas, et tuleb välistada hulgimüüjate varjatud osalus ja sisuline mõju proviisorapteekidele.
Olukorras, kus hulgimüüjad omavad apteeke ja nende üle kontrolli, võib neil tekkida huvi seal müüa eelkõige tooteid, mida nad ise vahendavad, hoolimata patsiendi tegelikest ravivajadustest. Õiguskantsler ütles, ka et ravimite jae- ja hulgimüügiturg on Eestis sedavõrd kokku kasvanud, et apteegid on hulgimüüja jaoks muutunud vaid turustamise kanaliks.
Proviisori sõltumatus ongi apteegireformi üks alustalasid ja ka peamisi eesmärke. Iseseisev proviisor saaks pidada läbirääkimisi mitme erineva hulgimüüjaga, mis parandaks konkurentsi ja mis võimaldaks pidurdada ka ravimite hinnatõusu. Et reform on õige ja vajalik, on meile kinnitanud nii Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus, riigikohus, ravimiamet, riigikontroll, sotsiaalministeerium kui ka mitmed teised usaldusväärsed ja asja tundvad institutsioonid.
Kui enamik ajakirjandusväljaandeid mõistsid streigi hukka ja peavad apteegireformi vajalikuks, siis mõningad arvamusavaldused kriibivad küll oma asjatundmatusega hinge. Ravimiäri võrreldakse tavaturuga ja asetatakse ühele pulgale elektri,- kütuse-või gaasiäriga, kuhu ei tohi riik vahele sekkuda ja mis piiravat ettevõtlusvabadust.
Ikka ja jälle tuleb meede tuletada, et apteegis osutatakse elupäästvat teenust, et rohupoe proviisor osutab tervishoiuteenust ja see pole bensiini- või gaasimüük. Siin reguleerib riik hindasid, paiknevust, omandit jm. Korduvates kohtuvaidlustes on välja toodud, et ettevõtlusvabadus pole ühiskonna ainus ja ülim väärtus, kui kaalul on inimese elu.
Muide, soomlased ei käi juba ammu Eestist ravimeid ostmas, sest see ei tasu ära.
Kuidas saavad Soome kõrgemate juurdehindluste juures ravimid Soome hulgimüügiettevõtetes olla meie omadest ikkagi odavamad? Ja kui meie Tamro ja Magnum tegutsevad ka Soomes, siis miks need Soome odavad ravimid kuidagi meie patsientideni ei jõua?
Soomes on Euroopa üks paremaid apteegisüsteeme. Meil tasuks neilt eeskuju võtta. Soomes saab apteeki pidada üksnes proviisor, kellele riik apteegi pidamise õiguse annab. Ja apteek ei ole midagi, mida saab osta või müüa. Seda väärikat õigust saab ainult kasutada. Müüa ja osta saab ainult apteegis olevat vara, mitte apteeki ennast.
Ja kui apteegireformi vastased õigustavad end sellega ja hirmutavad rahvast, et esimesest aprillist sulgeb palju apteeke oma uksed, siis sotsiaalminister Tanel Kiigel on välja töötatud filigraanne plaan, kuidas reformi jõustada järk-järgult ja nii, et see patsiente ei kahjustaks.
Õiguskantsler Ülle Madise on seisukohal, et apteekide suur arv Eestis, mis on Euroopa keskmisest tunduvalt suurem, ongi otseselt seostatav apteegikettide sooviga suurendada oma turuosa. Raha pannakse uute apteekide avamisse ja kinnisvarasse, see aga ei too kaasa ravimite hinna alanemist.
Eesti terviseameti registris on ligi 1500 proviisorit, lisaks töötab meil palju proviisoreid ka väljaspool apteeke. Nende hulgas on need kakssada tublit proviisorit, kellega saame Eesti apteegisüsteemi uuele tasemele viia.
Miks ei võiks ka Eesti apteegisüsteem olla Euroopa paremate hulgas? Proviisorapteegid toimivad väga paljudes Euroopa riikides. Teiste hulgas Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias, Ungaris, Soomes, Poolas. Olen kindel, et reformi elluviimise ning arstide ja proviisorite parema koostöö ning tõhusama raviminõustamise teel on võimalik ka Eestis luua patsiente austav ja inimsõbralik apteegisüsteem. Põhjanaabrite kogemus võiks meile eeskujuks olla.
"Poliitkolumnist" on sari, kus võtavad laupäeviti sõna erakondade naispoliitikud.
