Ainar Ruussaare ajalootund. Keegi võõras KGB-st

Riigikogu 1995. aasta otsus avalikustada KGB-ga koostööd teinud inimeste nimed oli erakordselt oluline, kuna võttis ühiskonnas maha peaaegu keemistemperatuurini kerkinud pinged.

„Keegi võõras KGB-st istub üksi aias, mikrofon on saias,” laulis Eesti üliõpilasmaleva (EÜE) rühm süngeimatel seisakuaastatel enne Nõukogude Liidu lagunemist. Salateenistuse agendid lubasid üliõpilasmaleva kokkutulekutel arvatavasti teadlikult sellel kõigel sündida, adumata, et seda EÜE laulu hakkavad jorutama kõik Eesti toonased tudengid.

Riigikogu tark otsus

Ilmselt mäletavad vähesed, et veerand sajandit tagasi võttis parlament vastu seaduse, millega avalikustati KGB-ga koostööd teinud inimeste nimed. See seadus jäi hiljaks, kuid võttis maha kuulujuttudest pungil pinged, mis olid saatnud Eestit varasematel aastakümnetel. Kõik, kes olid KGB-ga koostööd teinud, pidid sellest vabatahtlikult Eesti vastuluurele teada andma. Niimoodi said nad selga „saladuse kuulivesti” ja neid ei avalikustatud. Nende nimed, kes end ametlikult üles ei andnud, trükiti mustvalgel Riigi Teatajas. Enamik avaldatud nimesid olid slaavi päritolu ja avalikkusele tundmatud.