Näitusel kohtuvad noored ja kogenud kunstnikud, kes tunnevad südemavalu maailma tuleviku ning meie aja pärast. Loomisrõõmu kogemiseks ei ole vaja alati minna poodi, vaid materjalina võib kasutada seda, mis on - ka seda, mida oleme harjunud väärtusetu või prügina defineerima. Näitus pakub avastamist ja inspiratsiooni, sest peaaegu igast prügikasti visatavast asjast saab luua midagi uut.
Mis on aeg ja kuidas me seda hindame? Kas aeg on kiiresti mööduvad sekundid või tunne, et just nüüd on meie kord? Teema "Meie aeg" on kõnetanud kunstnikke nii, et neid võiks nimetada lausa leiutajateks.
Vanadest jalgrattavelgedest on saanud tsirkuse abivahendid, kombucha joogitööstuse kõrvalproduktidest on leiutatud biolagunev materjal. Samuti on äraviskamisele mõeldud toidutegemise jääkidest valminud ehtekollektsioon ja autoromulatest korjatud turvavöödest moodsad ülerõivad.
Näitusel osalevad:
Annika Kiidron, Tiiu Kirsipuu, Riina Õun, Heli Tuksam, Mare Saare, Peeter Rudash, Teer Suur, Marta Moorats, Elize Hiiop, Priit Kõiv, Piret Meos, Kerttu Siplane, Viivi Aavik, Viive Väljaots, Maarja Roolaht, Erki Kasemets, Margus Rebane, Liisi Tani, Sandra Miländer, Marge Kimmel, Reet ja Ivar Murel, Mari Riina Mölder (Leekpea), Janne Lias, Ursula Sõber, Malle Heinonen, Liivi Leppik, Albert Volkov, Ave Kruusmaa, Kristina Viira, Marja Matiisen , Rein Meresaar, Tiiu Leis, Maret Sikstus, Ly Saat (Eestist) ja
Julia Kantsian (Soome/Venemaa) , Riikka Aresalo (Soome) ja Nina Pankova (Venemaa).
Näituse „Anna uus elu“ üheks eesmärgiks on muuta inimeste mõtlemist taaskasutuse väärtustamise kaudu loodussõbralikumaks ning ära visatud asjades näha väärtuslikku, kui mitte endale, siis teistele. Vahel võib saada just vanast või ära visatud asjast endale sobiliku ning vajaliku eseme. Keskkonnale on suureks probleemiks tootmisprotsessides tekkivad jäägid, millest aga disainerid-kunstnikud oskavad värske pilguga luua uusi disainesemeid.
Näituse töötubadest info alates 7. veebruarist 2020 Uue Kunsti Muuseumi FB lehelt.
Kerttu Siplane "Leitus ja kootud"
Näitus hõlmab valikut aastatel 2017-2019 valminud objektidest. Esemete valmistamiseks on kasutatud looduslikke, leitud materjale ja toidutegemise jääke, millest on lihtsaid käsitöövõtteid ning linast niiti või messingtraati kasutades loodud uus vorm. Valik vastanduda peavoolu high-tech maailmale tagasipöördumisega primitiivsete käsitöövõtete ning toormaterjalide juurde (low-tech) on olnud teadlik. Tuletades tarbimisühiskonnas elamise ja sellega kaasnevate suuremate või väiksemate keskkonnakahjude juures meelde kui palju meil kõike on ja kui vähe me tegelikult vajame. Sedagi, et loomisrõõmu kogemiseks ei ole vaja alati minna poodi vaid võib materjalina kasutada seda, mis on - ka seda, mida oleme harjunud väärtusetu või prügina defineerima.
Kasutatud materjalid: toidujäätmed: mango ja avokaado seemned, viinamarjakestad, hurmaa vilja lehed, banaanikoored, kuivanud banaan, paprika seemned, herne kestad, greibi koor, maisitõlviku ümbrislehed.
Loodusest leitud ja korjatud: erinevad kõrrelised, saare ja jalaka seemned, kastanimunad, kadakamarjad, tammetõrud, vahtraseemned, lumimarja marjad, sireliõied, härjasilmad, tulbi õied ja varred, pärnaõie seemned, rododendroni lehed, kukerpuu ja viirpuu marjad, põld-litterhein, lehiseoks, kasekoor, savi.
Abimaterjalid: linane niit, messingtraat
Kõik looduslikud objektid on komposteeritavad, messing on taaskasutatav.
