14.02.2020, 00:15
Jaan Krossi kirjanikukarjäärile lükkas hoo sisse nõukogude revolutsionäär
Eesti kirjanduse suurkuju hindasid võrdselt nii punavõim, Eesti vabariik kui ka maailma kultuuriüldsus.
FOTO:
Jaan Krossist (1920–2007) oleks võinud 1992. aastal saada taastatud Eesti vabariigi esimene president, kuid läks teisiti. Presidendiks sai hoopis teine Eesti suurkuju Lennart Meri.
Nii oma intellektuaalse haarde kui ka pärandi poolest on nad võrdväärsed, aga erinevalt Merist pole Krossi maailmavaadet kaugeltki lihtne üheselt tabada. Oli ta ju seotud nii konservatiivide, sotsiaaldemokraatide kui ka äärmusvasakpoolsete kommunistidega.
Kross kuulus ülikooliajast saadik poliitilise konservatiivsuse poolest tuntud Eesti üliõpilaste seltsi ja oli 1988. aastal üks selle taastamise eestvedajaid. Ta pidas end vasakpoolsemaks, kui ta valiti 1992. aastal tollaste Mõõdukate nimekirjas riigikogusse. Saadikukohast loobus kirjanik juba järgmisel aastal.