Douglas Adamsi „Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas” algab absurdse bürokraatia supernäitega. Mees, kelle maja läheb lammutamisele, avastab, et teave selle kohta on mahajäetud WC-s lukustatud kapi põhjas, kusjuures silt uksel hoiatab: „Hoiduge leopardi eest!”
Absurdihuumorist tänapäeva Eesti tegelikkusse tulles peab nentima, et samasugusesse bürokraatia ämblikuvõrku on mässitud sajad lapsed. Tallinn kasseerib riigilt hooldusperedes ja lastekodudes elavate väikeste inimeste pearaha. Selle summa annab riik omavalitsusele, et too, kes teoreetiliselt peaks asjaolusid paremini teadma, kasutaks raha parimal viisil laste huvides.
Paraku on valemist täidetud üksnes esimene pool: riik eraldab raha. Tallinn annab sellest lastele edasi ainult niipalju, kui seadus otsesõnu ette kirjutab – alla kolmandiku. Ülejäänu lihtsalt seisab, sest väidetavasti polevat kehtestatud raha väljamaksmise korda!
Abi vajavate laste raha kinnihoidmine mõjub kui bürokraatlik paineuni. Abilinnapeal on viimane võimalus tõestada oma ametisse sobivust.
Kasuperedel ei olnud siiani aimugi, et neil on õigus riigilt märksa suuremaid summasid saada. See teave on tõenäoliselt lukustatud mõne leopardi eest hoiatava ukse taha. Pole korda, pole inimesi, pole raha, pole probleemi.
Mõne kalestunud Exceli-täitja jaoks võib asi tõesti tunduda suurepärane, kui saab juhtumit sobiva paragrahvi puudumisele viidates lõpetatuks pidada. Mis on temal lastest, kes selle tõttu kannatavad? Pole vaja öeldagi, kui kaugele läheb niisugune suhtumine riigiteenistuja ideaalkuvandist.
Tänases lehes väidab valdkonna eest vastutav abilinnapea Betina Beškina, et üle jäänud miljon oli ootamatu ka tema jaoks. Siin on põhjust kaaluda, ega rohkem meediaspetsina tuntud kõrge linnaametnik pole ehk jõudnud ebakompetentsuse tasemele. Ka miljoni euro „ärakaotamine” pole just pisiasi, ent veelgi hullem on pealinna suhtumine nõrgematesse meie seast.
Nüüd on probleem vähemalt puust ja punaselt kõigi silme ees, enam peitu pugeda ei saa. See raha tuleb parimal viisil laste hüvanguks tööle panna. Ja päriselt, mitte abilinnapea kombel sedastades „oleme praegu piloteerinud sotsiaalkindlustusameti välja töötatud abivajaduse hindamise küsimustiku”. Aitab absurdihuumorist.
