Sven Sester: pensionikord on nii ebaõiglane, et võrdsuse tagamine ei saa olla põhiseadusvastane

Vabariigi president väitis enda hinnangus riigikogu poolt heaks kiidetud pensionireformile, et tema vastumeelsus pensionireformile ei ole poliitiline. Samas, kui tutvuda nende punktidega lähemalt, siis on selle väitega peaaegu võimatu nõustuda.

Meie ülesanne on selgelt eristada õiguslikke ja poliitilisi hinnanguid. Kui president hakkab rääkima pensionireformi otstarbekusest, siis oleme me õiguslikest raamidest juba väljunud.

Mitmete kuude vältel on erinevad reformiga seotud osapooled ja advokaadibürood analüüsinud pensionireformiga kaasnevaid väidetavaid põhiseaduslikke riiveid. Enim tähelepanu on pööratud nn 4+2 argumendile. Nimelt teise sundpensionisambasse koguneb raha nii, et 2% suunatakse sinna inimese palgast ning 4% suunatakse sinna sama inimese esimese pensionisamba arvelt.

Vastaste põhiväide

Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise vastased väidavad, et reformi jõustudes võiks inimestel olla õigus kasutada ainult seda 2% enda poolt makstud palgast II sambasse. See tähendaks, et teise pensionisambasse kogutud rahast, mis peaks kuuluma inimestele endile, oleks inimesel õigus välja võtta või investeerida ainult ühte kolmandikku. Sisuliselt saaks 9000 euro omanik seega kasutada ja käsutada ainult 3000 eurot enda rahast.