Järgnevalt selgitan, millised on töötaja, õpilase ja tööandja ning haridusasutuse üldised kohustused ja õigused selle soovituse valguses.

Töötaja peab tööandjat teavitama, et ta viibis riskipiirkonnas ja seejärel tuleb tööandjal koostöös töötajaga leida parim lahendus. Olgu selleks siis kaugtöö, täiendav puhkus vmt.

Ka täisealine õpilane või alaealise õpilase esindaja peavad teavitama haridusasutust, kui laps või noor viibis riskipiirkonnas ja samamoodi tuleb koostöös leida parim lahendus. Tööandjal või haridusasutusel on kohustus hoolitseda selle eest, et töötaja või õpilane ei haigestuks tööl või koolis käimise tõttu. Juhul, kui töötaja või õpilane püsib tervishoiu eesmärgil kodus, siis mõistagi ei anna see „linnaluba“ ka töö või õppetöö välisteks üritusteks või külastusteks.

Alaealise lapse vanemal on õigus vajadusel saada täiendavat tuge ka kohalikult omavalitsuselt (näiteks lapsehoiu korraldamisel nii, et vanem saab tööd ja pereelu ühitada), selleks tuleks pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või kooli sotsiaaltöötaja poole, samuti nõustavad lapsevanemaid piirkonna lasteaiad, seda ka juhul, kui laps ei käi lasteaias.

Selgitusi olukordade lahendamiseks
1. Juhul, kui tööandja soovitab töötaja kodus püsimist ja töötaja kodus töötamist (kaugtööd), siis on poolte kokkuleppel võimalik näiteks kahenädalane kaugtöö periood. Tööandja ei saa sundida töötajat kaugtööd tegema ja töötaja ei saa kaugtööd nõuda. Töö tasustamise tingimused ei tohi kaugtöö tegemise tõttu halveneda.


2. Juhul, kui töö iseloom ei võimalda kaugtööd teha või kui töötaja ei nõustu kaugtööga, siis võib tööandja anda töötajale põhipuhkusele lisaks täiendavat tasustatud puhkust või pakkuda töötajale kokkulepet korraldada töö muul moel nii, et töötaja töökohalt eemal viibimise tõttu kahju ei kanna.


3. Juhul, kui tööandja ei nõua ega eelda töötaja kodus püsimist, aga töötaja soovib püsida igaks juhuks kodus, siis on soovitatav saavutada selleks tööandjaga kokkulepe, näiteks võimalusel tehes kaugtööd, muutes töögraafikuid või kasutades tasustatud või tasustamata puhkusepäevi. Üldjuhul väljastavad perearstid haiguslehe haigele inimesele, ent vajadusel ka neile, kellel on olnud lähikontakt inimesega, kellel COVID-19 nakkus on kinnitatud. Täpsema teabe saab alati oma perearsti käest. Tööandjal puudub kohustus võimaldada töötajale vaba aega mittemõjuval põhjusel (näiteks kui töötaja ise arvab, et ta seda vajab), ent sellegipoolest võib see vastavalt Terviseameti soovitustele olla väga mõistlik osa tööandja töötervishoiupaketist.


4. Juhul, kui kodus püsimise soovitust täidab üldhariduskooli õpilane või lasteaialaps, siis on lapsevanemal kolm peamist võimalust perekondliku kohustuse täitmise ja töökohustuste täitmise ühildamiseks:


  • kodus püsivad nii reisil käinud laps kui ka temaga reisil käinud vanem (vastavalt punktidele 1-3). Õpilase puudumine registreeritakse vastavalt koolis kehtivale korrale ja õpilane osaleb kodust õppetöös nagu tavapärase puudumiste korral. Õpilase vabastamiseks õppetööst või lapse puudumise kohta lasteaiast piisab lapsevanema või eestkostja kaalutletud otsusest, arvestada tasub ka kooli või lasteaia soovitusi.
  • juhul, kui vanem jätkab töötamist, siis võib üldjuhul haigusnähtudeta üldhariduskooli õpilane olla kodus iseseisvalt. Vanem peab tagama tavapärase hoolsusega, et lapsel on olemas kommunikatsioonivahend ning et laps on juhendatud, mida teha milliste haigusnähtude ilmnemisel (näiteks helistada koheselt vanemale või perearstile, sõltuvalt sellest, mis on lapsele mugav ja turvaline). Koolieelikute arv, kes oleks käinud riskipiirkonnas reisil, on tõenäoliselt niivõrd väike, et iga lapse jaoks leiab pere hea lahenduse.
  • juhul, kui lapse terviseseisund siiski vajab hoolduslehe väljastamist vanemale, siis rõhutame, et hoolduslehe saab väljastada inimesele, kellega laps tunneb ennast turvaliselt - see ei pea olema lapsevanem, vaid võib olla ka mõni teine lapsele tuttav inimene. Hoolduslehel olijat võib tööeluga kokkusobitamiseks vajadusel vahetada kasvõi iga päev.