Võrdsete võimaluste volinik selgitab: millised õigused on koroona riskipiirkonnast naasnud töötajatel ja lastel?
Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta annab nõu, kuidas peaksid käituma inimesed, kes on reisil käinud piirkondades, kus koroonaviirus levib, aga kel sümptomid pole avaldunud.
Terviseamet on soovitanud viiruse levikupiirkonnas viibinutele, kellel ei ole haigussümptomeid, jälgida oma tervist 14 päeva jooksul ja palaviku, köha või hingamisraskuste tekkimise korral kontakteeruda telefoni teel koheselt arstiga. Kui võimalik, on amet soovitanud püsida kodus (kasutades kodus töötamise võimalust), sama soovitus kehtib ka õpilastele.
Järgnevalt selgitan, millised on töötaja, õpilase ja tööandja ning haridusasutuse üldised kohustused ja õigused selle soovituse valguses.
Töötaja peab tööandjat teavitama, et ta viibis riskipiirkonnas ja seejärel tuleb tööandjal koostöös töötajaga leida parim lahendus. Olgu selleks siis kaugtöö, täiendav puhkus vmt.
Ka täisealine õpilane või alaealise õpilase esindaja peavad teavitama haridusasutust, kui laps või noor viibis riskipiirkonnas ja samamoodi tuleb koostöös leida parim lahendus. Tööandjal või haridusasutusel on kohustus hoolitseda selle eest, et töötaja või õpilane ei haigestuks tööl või koolis käimise tõttu. Juhul, kui töötaja või õpilane püsib tervishoiu eesmärgil kodus, siis mõistagi ei anna see „linnaluba“ ka töö või õppetöö välisteks üritusteks või külastusteks.
Alaealise lapse vanemal on õigus vajadusel saada täiendavat tuge ka kohalikult omavalitsuselt (näiteks lapsehoiu korraldamisel nii, et vanem saab tööd ja pereelu ühitada), selleks tuleks pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või kooli sotsiaaltöötaja poole, samuti nõustavad lapsevanemaid piirkonna lasteaiad, seda ka juhul, kui laps ei käi lasteaias.