Pärast diktaator Francisco Francot riigipeaks ennistatud ja demokraatia taastamises olulist rolli mänginud Juan Carlos loovutas trooni 2014. aastal pojale, ent ei suutnud senist väärikat mainet pensionipõlveni säilitada. Esimene suurem skandaal tekkis tema 2012. aastal Botswanasse tehtud jahiretke tõttu, mille maksis kinni üks Süüria ärimees. 2016. aastal lekkis meediasse lindistus, kus kuninga väidetav armuke Corinna zu Sayn-Wittgenstein kurtis, et Juan Carlos mässib teda oma rahapesuafääridesse. Tänavu selgus, et Šveitsi võimud uurivad ekskuningaga seotud fondile tehtud 100 miljoni dollari suurust annetust, mille taga oli ajalehe Telegraph teatel Saudi Araabia kuningakoda. Leht lisas, et fondi kasusaajate hulka kuulub ka praegune kuningas Felipe.

Felipe kinnitas, et varad kirjutati tema nimele tema teadmata, ja mõistis isa käitumise diplomaatiliselt, kuid rangelt hukka.

Pühapäevases avalduses kinnitas Felipe, et varad kirjutati tema nimele tema teadmata, ja mõistis isa käitumise diplomaatiliselt, kuid rangelt hukka. Kuningas möönis, et kuulis ühest afääri segatud fondist esimest korda eelmisel aastal ning pöördus kohe politsei ja notari poole, et end sellest distantseerida. Kuningakoja teatel ütles riigipea nüüd lahti isa kogu pärandusest. „Sealhulgas loobutakse kõigist varadest ja investeeringutest, mille päritolu, iseloom või eesmärk ei pruugi olla kooskõlas seaduse või korrektsuspõhimõttega, mille järgi kuningas oma ametlikku ja erategevust kujundab,” lisati avalduses. Samuti jääb Juan Carlos ilma palee määratud eripensionist, mille suurus oli 194 000 eurot aastas. Ekskuninga ametlike varade suuruseks on hinnatud 5–10 miljonit dollarit, mis mõistagi ei hõlma võimalikku rahapesufondides hoitavat raha.