Piik nendib, et kõige rängemalt mõjutab olukord üksikutest projektidest sõltuvaid vabakutselisi. „Ma ei usu, et Priit Võigemast või Tõnis Niinemets ärajäänud etenduste pärast kannatavad. Neil oligi enne liiga palju tööd, saavad nüüd puhata. Aga äsja kooli lõpetanud vabakutselistel, kes ei ole omale puhvrit jõudnud koguda, on kindlasti keerulisem. Tantsuskeenel vast eriti,” oletab ta.

Kinoteater on suutnud töö korraldada nii, et kui saali täituvus on üle 70%, tullakse üldjuhul nulli. „Sellepärast saigi Henrik (Kalmet) kirjutada Facebooki, et ärge jätke piletiraha niisama meile, hoidke see endale ja nende jaoks, kel on seda rohkem vaja,” sõnab Piik. Kui olukord taastub, plaanitakse etenduste andmisega otsast peale hakata. Kuna palka kellelegi ei maksta, pole ka eriti püsikulusid.

Läheb aega


Möödunud aastal Eesti teatri aastaauhindade galal kunstnikuauhinna pälvinud lavastuskunstnik Arthur Arula ütleb, et olukorra selgitamine võtab aega, sest paljudel kunstnikel on protsess pooleli jäänud eri etappides. „Mõtlesin lahenduste kohta alustuseks küsida teatrijuhtidelt, kellega lepingud pooleli jäid, ent tahtsin enne oodata ja vaadata, milliseks olukord kujuneb,” märgib ta. Praeguseks on teada, et üks esietendus lükkub kindlasti edasi. „Kuna töötasu jaguneb kaheks: 50% pärast kavandite esitamist ja 50% pärast esietendust, on mul kahe lavastuse kavandid esitatud ja üks hakkas välja tulema, ent lükkub nüüd. Nii et kõige hullem olukord ei olegi,” tunnistab Arula.

„Teine pool perest, kes pole näitlejad, võivad olla õnnega koos, sest õhtul on mehed ja naised kodus."

Vabakutseliste olukorrast rääkis nädalavahetusel Vikerraadios näitleja ja näitlejate liidu volikogu liige Tõnis Niinemets. Ta sõnas „Vikerhommikus”, et näitlejatel on praegu suuresti sundpuhkus ja eriti keeruline on vabakutselistel. „Teine pool perest, kes pole näitlejad, võivad olla õnnega koos, sest õhtul on mehed ja naised kodus. Teiselt poolt on olukord natuke nutune. Töö, mis oli planeeritud, jääb ära ja keegi seda otseselt ei korva,” rääkis Niinemets. Tal jääb kevadel andmata ligi 30 etendust, ent tänu eelmistel aastatel tehtud tihedale tööle tema esialgu nälga ei karda. Niinemets avaldas lootust, et inimesed ei vaheta oma teatripileteid tagasi, vaid kasutavad võimalust minna etendust vaatama sügisel.

Raske on vastust leida küsimusele, mis saab olukorra stabiliseerudes esietendustest, mis olid kavas kõige tihedamatel teatrikuudel, märtsis ja aprillis. Plaane tehakse pikalt ette ja on oht üle toota. Pealegi olukorras, kus inimestel ei ole enam tõenäoliselt neid rahalisi võimalusi, mis olid varem. Maailm võib niivõrd muutuda, et pole kindel, kas teemagi hiljem kõnetab. „Nii nagu spordi puhul – sellises olukorras saad aru, et teater ei ole kuigi tähtis praegu. Sellele võib hakata jälle rohkem mõtlema siis, kui kõik muu laheneb,” lausub Piik.

Liidud otsivad lahendusi


Olukord teeb murelikuks teatriliitu ja selle alaliite, kes püüavad olukorrast ülevaadet saada või on juba saanud. Näiteks Eesti lavastajate ja dramaturgide liidu sadakonnast liikmest on enamik vabakutselised. Liit jaotab aastas tavaolukorras viis-kuus vabakutselise loovisiku toetust. Liidu esimees Jaanus Rohumaa nendib, et seda pole palju. „Tekkinud olukorras saabub taotlusi kindlasti rohkem kui tavaliselt. Usun, et kultuuriministeerium on olukorda mõistnud, suurendab vastavaid vahendeid ja leevendab kasvõi ajutiselt reegleid,” väljendab Rohumaa lootust. Lavastajate ja dramaturgide liit plaanib lähiajal teha liikmete seas küsitluse vajaduste ja murede kohta. Mõeldakse, kuidas vajaduse korral abistada seeniorliikmeid ja hättasattunud kolleege.
Jaanus Rohumaa
Teatriliidu alaliitudest on olukorda jõudnud seni kõige üksikasjalikumalt uurida Eesti näitlejate liit. 19. märtsil saatis liit oma liikmetele küsimustiku, et aru saada, kuidas on eriolukord näitlejate teenistust mõjutanud (vt graafik). Paljud on kaotanud sissetulekutest märkimisväärse osa ja perspektiivi näitlejana tööd leida sisuliselt polegi.

Liidu esimees Tõnn Lamp nendib, et eriolukord puudutab kõiki näitlejaid. „Näitleja tööd pole võimalik teha kaugtööna. Proovis ja laval on hädavajalik inimkontakt. Selleta kaotab näitekunst mõtte,” sõnab ta. Olukord on karm: etendused on keelatud, uuslavastuste proovid, tele- ja filmivõtted on kas ära jäetud või edasi lükatud, kõvasti on vähenenud reklaamide lugemine ja dublaažitöö. „Sisuliselt pole praegu võimalik näitlejana töötada. Sama olukord on mujalgi maailmas. Ühtlasi on kadunud näitleja tööga seotud tööd: päeva- ja õhtujuhtimine, eraetendused, firmapeod ja muu,” toob Lamp esile.

„Isiklikult ma ei usu, et eriolukord 1. mail lõpeb. Vähemalt näitlejate jaoks mitte. Võimalik, et mingeid piiranguid leevendatakse, kuid kas see ka teatrietendusi puudutab? Ilmselt pelgab ka publik vähemalt mõnda aega teatrisse tulla,” nendib Lamp.

„Isiklikult ma ei usu, et eriolukord 1. mail lõpeb. Vähemalt näitlejate jaoks mitte."

Näiteks Taanis kehtestati riiklik abi tööandjatele (riik tagab 75% töötaja palgast, kuni 23 000 DKK ehk pisut üle 3000 euro kolmeks kuuks kuni 9. juunini, tingimusel, et tööandja ei koonda töötajat). 19. märtsil laiendati seda meedet vabakutselistele näitlejatele, sest valdav enamik Taani näitlejaid on vabakutselised, kes töötavad töövõtulepingu alusel, ning riigil on selge ülevaade teenistusest ja sellelt tasutud maksudest. Lamp nendib, et kuna Eesti vabakutseliste näitlejate olukord on mõnevõrra teistsugune, ei saa päris samal kujul meetmeid üle võtta. Näitlejate liidu liikmete hulgas on umbes 220 aktiivset vabakutselist, levinuim töötamise vorm on teenuse osutamine OÜ-na, kuid sõlmitakse ka töövõtulepinguid ja töötatakse FIE-na. Praegu pole vabakutseliste puhul selget alust saamata jäänud töö- ja teenustasude kompenseerimiseks. Ka tööandjatelt pole seni tulnud initsiatiivi ära jäänud etenduste kompenseerimiseks.

Näitlejate liit on kiiresti tegutsema hakanud. „Pöördume kultuuriministeeriumi poole palvega leevendada vabakutselise loovisiku loometoetuse määramise tingimusi, et katta tööta jäänud näitlejate minimaalsed vajadused,” sõnab Lamp. Vabakutselise loovisiku loometoetus on võrdne riikliku miinimumpalgaga.

Lavastuskunstnike liidu esinaise Liina Tepandi sõnul on liit samuti küsimustikku koostamas. Kuna suurem osa lavastuskunstnikest on vabakutselised, siis ära jäävad projektid mõjutavad otseselt toimetulekut. „Esialgu saame toetada enda liikmeid nende võimalustega, mis loomeliitudel seaduse järgi pakkuda on võimalik.”

Kultuurkapital jätkab esialgu taotluste vastuvõtmist tavapärases rütmis, aga olukorda jälgitakse tähelepanelikult. Kultuuriministeerium selgitab välja koroonaviiruse tõttu saamata jäävaid tulusid, võttes arvesse nii riigiga seotud kui ka eraõiguslikke kultuurikorraldajaid.

Kultuuriministeerium viitab eelkõige valitsuse välja töötatud üldistele meetmetele, millele kvalifitseeruvad ka vabakutselised kultuuri- ja loomeettevõtjad. FIE-de sotsiaalmaksu esimese kvartali ettemakse tühistatakse. Vähenenud töötasu hüvitist hakkab pakkuma töötukassa summas 250 miljonit eurot.

Valitsus kavatseb osalt kompenseerida eriolukorra tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordisündmuste ning kultuuri- ja spordiorganisatsioonide tegevuse peatumisega seotud otsesed kulud ja saamata jäänud tulu. Esialgu on selleks planeeritud kolm miljonit eurot. Täpsed kriteeriumid töötab välja kultuuriministeerium koostöös rahandusministeeriumiga.

Näitlejate liit soovib nõuete leevendamist

Näitlejate liit pöördub kultuuriministeeriumi poole palvega leevendada viivitamatult vabakutselise loovisiku loometoetuse taotlemise tingimusi.

1. Loobuda vabakutselise loovisiku loometoetuse korduvaks taotlemiseks ette nähtud tingimusest. (Eelmise toetuse maksmise ajavahemiku lõppemisest peab olema möödunud vähemalt kaks aastat.)


2. Loobuda vabakutselise loovisiku loometoetuse maksmise piirangust loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul teenitud tulu kohta.

3. Loobuda loometegevusest saadava sissetuleku piirmäärast (292 eurot).

4. Loobuda toetuse maksmise piirangust statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes õppivatele loomeliitude liikmetele.
5. Võimaldada loomeliitudele lisaraha loometoetuste maksmiseks, juhul kui LLS-i (loovisikute ja loomeliitude seaduse) alusel antud loomeliidu toetus otsa saab.

Kõik mainitud meetmed peaksid kehtima kuni kuus kuud pärast eriolukorra lõpetamist.

Ettepanekud tagaksid vabakutselistele loovisikutele vähemalt miinimumpalga ja võimaldaksid olukorra mingilgi moel üle elada.

FIE-de olukord

Maksu- ja tolliameti eriolukorraga seotud infot saab jälgida https://www.emta.ee/et/eriolukord

FIE-sid puudutab järgnev.

Riik kannab FIE-de esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse summa nende maksu- ja tolliametis (MTA) olevatele ettemaksukontodele. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta seda raha kasutada mistahes maksukohustuse katmiseks kas kohe või tulevikus ja võib selle küsida oma pangakontole.

Kui palga väljamakse on väiksem kui sotsiaalmaksu kuumäär, siis märtsis, aprillis ja mais pole ettevõtjatel kohustust tasuda sotsiaalmaksu vähemalt kuu määralt.

Nii FIE-dele kui ka teistele maksumaksjatele ei arvutata ega määrata kahe kuu jooksul ehk 1. märtsist 1. maini maksuvõlgadelt intresse ja neid ei tule ka hiljem tasuda.

Meede puudutab nii varem tekkinud maksuvõlgadelt intressi arvestamist ja tasumist kui ka alates 1. märtsist tekkinud ja tekkivatelt maksuvõlgadelt intressi arvestamist. Intresside tasumine peatatakse ka ajatatud maksuvõla puhul. 1. maist taastub tavapärane intressi arvestus, kuid siis juba määraga 0,03% päevas.

Maksuvõlgade ajatamise korral saab MTA õiguse vähendada intressimäära kuni 100%. Praegu on võimalik intressi vähendada kuni 50%.

Intressimäära vähendatakse tähtajatult tänaselt 0,06%-lt 0,03%-le.

Eriolukorra ajal tuleb endiselt korrektselt ja õigeks ajaks esitada maksudeklaratsioone ja kui vähegi võimalik, tasuda makse õigel ajal.

Esialgsed valitsuse välja töötatud majandusmeetmed

Vähenenud töötasu hüvitist hakkab pakkuma töötukassa summas 250 miljonit eurot.
Hüvitis on mõeldud majanduslikesse raskustesse sattunud ettevõtetele ja nende töötajatele.
Iga kvalifitseeruv ettevõte saab hüvitist taotleda kahe kuu jooksul märtsist maini (väljamaksed toimuvad 1. aprillist 30. juunini).
Toetust makstakse välja iga hüvitist vajava töötaja kohta kuni 1000 eurot. Üldjuhul 70% brutopalgast, millele lisandub ettevõttelt vähemalt 150 eurot + sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse.
Toetust saavad tööandjad, kes vastavad kahele kriteeriumile kolmest.

1. Käive või tulu on langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuuga.

2. Pole COVID-19 leviku tagajärjel tööd anda vähemalt 30% inimestele.

3. Vähemalt 30% töötajatel on vähendatud palka 30% võrra.

Toetust makstakse ainult nende töötajate eest, kellele ettevõttel pole tööd anda või kelle töötasu on juba töökoormuse languse tõttu vähendatud. Meetme eesmärk on vältida koondamisi ja toetada ettevõtte majandustegevuse jätkamist.
Riik hüvitab haiguspäevad esimesest kolmanda päevani kõikidel haiguslehtedel perioodil märts, aprill ja mai. See maksab u 1,5-2 miljonit eurot kuus.
Eriolukorra tõttu ära jäänud sündmuste ja kultuuri- ja spordiorganisatsioonide tegevuse peatumisega seotud otseste kulude ja saamata tulu osaline kompenseerimine riigi poolt kolme miljoni euro ulatuses. Esmajoones peetakse silmas kultuuriministeeriumi valitsemisala riigiasutusi, riigi osalusega sihtasutusi, avalik-õiguslikke ning kultuuriministeeriumi ja kultuurkapitali kaudu riigieelarvest toetust saavaid isikuid. Meetme täpsed kriteeriumid töötab välja kultuuriministeerium koostöös rahandusministeeriumiga. See puudutab ainult märtsi ja aprilli üritusi ehk eriolukorra kehtimise perioodi.