JUHTKIRI | Maskid annavad meile uue relva
Täna peaks Eesti elanikele avanema võimalus end viiruse leviku eest füüsiliselt kaitsta. Kui kõik sujub tõrgeteta, jõuavad kõikidesse apteekidesse müügile esimesed partiid pooleteisest miljonist näomaskist, mis äsja Hiinast saabusid. Kasutagem neid targalt.
Halvimal juhul juhtub maskidega sama mis mõni aeg tagasi tualettpaberiga: neid ostetakse arutult kokku, küttes seeläbi ostupaanikat. Pole vaja, et tekiksid tunglemised, kus pärast edukat viirustevahetust väljuvad apteegist hiigelpakke tarivad võitjad, aga tühjade kätega jäänud saavad õppetunni, et järgmine kord tuleb agressiivsem olla. Esialgu peaks saabunud partiist ikkagi jätkuma.
Kui mask soetatud, tasub mõista, et see pole mingi imevahend. Maailma terviseorganisatsioon WHO pole pandeemia ajal muutnud oma hinnangut, et ennekõike on mask mõeldud kaitsma teisi, mitte kandjat. Arvestatavalt efektiivne on mask üksnes siis, kui kandja puhastab ühtlasi pidevalt käsi. Ja kasutatud maskist tuleb vabaneda nii, et sellest ei kujuneks uut nakkusallikat.
Aga me ei räägi absoluutidest. On loogiline eeldada, et ka veidi ebaõige kasutuse korral vähendab mask siiski tõenäosust, et nakatunult kandub viirus edasi. Siiani on eraldumine olnud tavainimese põhimõtteliselt ainuke võimalus viirust pidurdada, ent nüüd on meil üks relv juures.
Kui rahvarohketes kohtades saaks maski kandmisest norm, oleks võimalik ka piiranguid kiiremini lõdvendada.
Maskist võiks kujuneda uus kuum moeaksessuaar ja kogukondade liitja. Näiteks Tšehhis ja Slovakkias tekkis suur vabatahtlike võrgustik, mis hakkas kaaskodanike abistamiseks maske tootma. Mille poolest on „Teeme ära!” rahvas viletsam?
Ja eeskuju nakkab. Järgmine kord, kui peaminister viirustõrjest räägib, tahaks näha, et tal on ikka tõsi taga. Mask ette!