Paljud loomeinimesed kurdavad sissetuleku puudumise üle – keegi ei arvanud ju, et üleöö võib jääda töötuks.

Aga sa ei saagi elada nädala kaupa. Mul on raske mõista, et vaid mõned nädalad on olnud eriolukorda ja juba on paanika, et nüüd on kõik läbi. Tekib küsimus: võib-olla need asjad pididki läbi saama? Võib-olla see ongi restart kogu süsteemile. Kui hakkad mõtlema, kui paljudest asjadest enam ei räägita, millest vahepeal kogu aeg rääkisime... Et liha ei tohi süüa. Et diiselmootorid tuleks kõik ära keelata. Et lennukitega ei tohi lennata. Listeeriat ei karda enam keegi, kõik ostavad kala. Aga mis sai Mati Vetevoolust, seda me ei tea. Keegi ei ole küsinud. Sama telesaade, mis listeeriateema üles tõmbas, peaks nüüd minema ja küsima: kuidas Matil läheb ja kas tegime talle palju kahju? Kui palju selles siis tegelikult head oli? Keegi ei mäleta enam, et jaanuaris oli meil suur leetrite paanika. Igal pool pasundati, et tuleb kohe hakata leetrite vastu vaktsineerima. Kogu aeg meid hirmutatakse millegagi. Ma tõesti ei tea, miks.

Mida öelda lohutuseks loomeinimestele, kel pole praegu tööd ja kes muretsevad oma sissetuleku pärast?

Neil loomeinimestel, kes on teatrite palgal, pole häda midagi. Vabakutselised oleksid pidanud võib-olla millalgi midagi kõrvale panema, elama natuke teistsugust elu. Eestis ei ole ju tööpuudust. Hea küll, sul ei ole praegu erialast tööd, aga igale poole otsitakse inimesi. Sõitsin hommikul monteerima ja vaatasin, et ehitusplatsil käis vilgas töö, kraanad töötasid, traktorid sõitsid. Selveritesse otsitakse inimesi. Põllumeestel on kohe vaja seeme mulda panna, abikäsi on hädasti tarvis. Olukord on selline, et tuleb teha midagi teistsugust. Ka mujal maailmas on vabakutselised päeval taksojuhid ja ettekandjad ning õhtuti teevad stand-up-komöödiaid või muid asju. Kui võtame, et meid on vaid 1,3 miljonit ja kui palju on meil nn kunstiinimesi ja vabakutselisi! Kas neid lauljaid-luuletajaid ja tšellomängijaid, küll paljalt tšelloga või ilma, ei ole väikese rahva kohta liiga palju? Võib-olla me ei suuda mingil hetkel sellist suurt hulka nn kunstirahvast üleval pidada?

Kuidas tunneb ennast karantiinis 89-aastane Ita Ever, kellega peaosas oleks pidanud 1. aprillil esilinastuma uus Eesti mängufilm "Salmonid. 25 aastat hiljem", miks vihastas Toomas Kirss juuksejuurteni "Kurat, püsi kodus!" näkku röökivate tippnäitlejate peale ja mis tööd ta ise teeks, kui teleseriaalide leib peaks koroonakriisi tõttu otsa saama, saad lugeda juba homme ilmuvast LP-st!