Kuna loomade (ka nahkhiirte) elupaiku jääb inimtegevuse survel vähemaks, on neil märksa suurem stress kui varem.
Illustratsioon: Shutterstock/EPL
Ligikaudu 70% kiiresti levivatest nakkushaigustest (nagu ebola, linnugripp, SARS ja nüüd COVID-19) on pärit loomadelt. Nende esilekerkimine tuleneb inimtegevusest, näiteks metsade raiumisest, põllumajandusmaa laienemisest, küttimise ja elusloodusega kauplemise suurenemisest – tegevustest, mis soodustavad bioloogilise mitmekesisuse vähenemist.
Kuna loomade (ka nahkhiirte) elupaiku jääb inimtegevuse survel vähemaks, on neil märksa suurem stress kui varem. Stress vähendab nii loomade kui ka inimeste organismi vastupanuvõimet. Peale selle puutuvad inimese tegevuse survel omavahel kokku loomad, kes tavatingimustes elavad eraldi.
Loodus kui isereguleeruv süsteem taastab tasakaalu. Koroonaviiruse puhul ei ole tegemist müstilise looduse ega jumala kättemaksuga inimestele, vaid isereguleeruva süsteemi tavalise reaktsiooniga. Tasakaalu rikkumine saab alguse inimese käitumisest.