Valeinfo | Viiruseid ei ole olemas? On, ja olid ammu enne meid
(1)"Sellele on isegi imelik vastata," jääb Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits esialgu nõutuks.
Kuigi elukutseline viroloog jääb siinkohal nõutuks, siis sotsiaalmeedia võtab väiteid puhta kullana, kui neile natukenegi usaldusväärsust allika hariduse näol juurde pookida.
Sotsiaalmeedias tegutseva kodanik Arvo enda seinale kirja pandud kommentaar postitati arvukatesse vandenõuteooriate gruppidesse ning on läbi käinud kümnete tuhandete kasutajate infovoost.
"Arvo on meditsiinilise taustaga ja omab pikaajalist kogemust oma valdkonnas," väidab üks jagaja.
Lühidalt selgitab "meditsiinilise taustaga" Arvo järgnevat:
- Viroloogia põhineb valedel. Viiruseid pole olemas. Viirus on müüt. Viirust pole kunagi pildistatud ning keegi pole neid kunagi näinud. Kõik kujutised viirustest on vaid joonistused.
- Kõik kujutised viirustest on käsu ja tellimuse peale joonistatud.
- Viirused tekkisid alles koos mikrolaine uuringute ja mobiilimastidega.
- "Viirused" on tegelikult organismi lappimise osakesed (sic!), millele poogiti külge suur müüt.
"Kahjuks või õnneks on viirused siiski olemas," vastab sellele mitmekümne aastase kogemusega viroloogiaprofessor Merits.
Siinkohal peab paika vaid see, et viirust mikroskoobis vaadata on raske.
"Viiruste osakeste, mida nimetatakse virionideks, nägemine on tõesti võimalik erandjuhtumitel, enamasti on see võimatu. Elektronmikroskoopia pildid olid ajalooliselt üsna udused ja nende põhjal tuletati, kuidas virionid võiksid välja näha, sealt ka kunstnike joonised. Need on pigem abimaterjal," selgitab viroloog.
Kuid…
"Otsesed meetodid ülitäpsete kujundite saamiseks on samuti olemas. Ülitäpne tähendab, et näha on iga aatomi paiknemine. Need meetodid on kristallograafia ja tänapäeval krüogeene elektronmikroskoopia,” selgitab viroloog Merits.
Vastavaid tunnustatud teadustöid võib leida palju, kus viiruseid oma silmaga kaeda saab (näide). Tõsi, gripiviiruse ja koroonaviiruste puhu on sellised meetodid rakendatavad osaliselt ja pilt virionist tuleb kokku panna erinevate meetoditega saadud andmetest.
"Veelgi olulisem on see, et viirus ei ole ainult osake. Ajal, kui ta kurja teeb, ehk siis rakus paljuneb, osakesi ei eksisteeri, need moodustuvad infektsiooni lõpus. Viirus — parimaks näiteks on ohatise viirused — võivad eksisteerida inimese kehas aastaid ja aastakümneid ilma et nad moodustaksid ühtegi osakest," selgitab veel Merits. "See on võimalik selle tõttu et eelkõige on viirused informatsioon. Informatsiooni on võimalik kindlaks teha hoopis teiste meetoditega, mikroskoobid pole siin vajalikud. Informatsiooni alusel saab ka viirust kopeerida ja taas luua. Seega, senikaua, kui on informatsioon, on olemas ka viirus," põhjendab viroloog.
Viiruseid kirjeldati teadustöödes juba 19. sajandil, kuid ilmselgelt ei sündinud viirused siia ilma esimese avastuse järel. Viirushaigused hakkasid inimeste seas levima juba 11 000 aastat tagasi, kuid näiteks herpesviirused levisid inimeste eellaste seas juba miljoneid aastaid tagasi. Inimkonna ajaloo surmavaimat viirushaigust, rõugeid, kirjeldati juba Vana-Egiptuses.
Viirused on olemas ja mitte ainult: tegu on rohkearvuliseima bioloogilise üksusega planeedil maa, mida leidub pea igas ökosüsteemis (allikas: 1, 2) ning mis on planeedil eksisteerinud miljoneid aastaid kauem kui näiteks kommenteerijad Facebookis.
Seega pole ainult levima läinud postitus lihtsalt vale, vaid tõele nii vastupidine kui olla saab.