KONTROLL

Intervjuus jääb selgusetuks, millisest aktsiisist Kallas täpselt rääkis. Kuna avalikus arutelus ja samas saatelõigus kajasti just diisliaktsiisi, arvutame aasta lõikes aktsiislanguse mõju välja diisli aktsiisilangetuse puhul. Hilisema täpsustuse kohaselt rääkis Kallas hoopis elektriaktsiisist, seega arvutame kontrolli jaoks välja mõlemad numbrid.

Diisliaktsiislangetus oleks valitsuse andmetel 14,5 senti liitri kohta.

Võtame näiteks auto, mille aastane läbisõit on 10 000km (s.t päevane läbisõit oleks veidi alla 30km) ja mis kulutab 6 liitrit 100 km kohta. Kulutades kütuseliitrile 14,5 senti vähem oleks astane võit 87€. Kui võtta läbisõiduks 20 000km ja kütusekuluks 9 liitrit 100km kohta, siis oleks aastane võit 261€.

Igas Eesti peres pole diisliautot ja iga pere sellest ei võidaks, aga diisliautoga perele oleks võit oluliselt suurem kui 10€. Eestis on 39% sõiduautodest diisliautod ja igal perel autot polegi, seega keskmise pere võit oleks rohkem kui poole vähem näites toodud summadest. Diisliaktsiis mõjutab aga ka kaudselt kogu transpordi ja seeläbi toodete hinda, mis kokku säästaks keskmisele perele siiski rohkem kui 10€ aastas.

Reformierakonna kommunikatsioonijuht Kajar Kase on täpsustanud, et Kallas rääkis hoopis elektriaktsiisi langetusest, nii et arvutame ka selle mõju elektrihinnale.

Plaanitud elektriaktsiislangetus on tänaselt 4,47€ megavatt-tunni kohta 1€/MWh peale. Eesti Energia andmetel on Eesti keskmise majapidamise aastane elektrikulu 3000 kilovatt-tundi ehk 3MWh.

See tähendab, et täna maksab keskmine pere aastas 13,41€ aktsiisi. Kui aktsiis langeks 1€ peale, makstaks aastas 3€ aktsiisi. Nende arvude vahe on tõepoolest umbes 10€.

Järelikult, kui Kaja Kallas rääkis elektriaktsiisi langusest, siis on tal õigus, kuid kui ta viitas diisliaktsiisile, siis on aktsiisilangetuse mõju hinnale suurem.

OTSUS

Nii ja naa.

Nii ja Naa

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid