EL-i korruptsioonitõkked lendasid kriisis üle parda. Hankeid katab saladusloor
Märtsis toimunud telefonikõnes palus üks Eesti valitsuse ministreid ajakirjanikult, et ta ei hakkaks tuhnima saabuva kaitsemaskide tarnega seotud üksikasjades. Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul oli leping küll sõlmitud, ent kindlana näivad kokkulepped juba mitu korda haihtunud. Teised riigid pakkusid kõrgemat hinda ja napsasid COVID-19 vastased vahendid endale. „Tarneid kaaperdatakse,” ütles Aab avalikult. „USA on valmis maksma kahekordset hinda.”
Mitteametlikult palus ta vaikida, vähemalt nii kaua, kui kaup on kohal. Valitsus avaldab kõik üksikasjad siis, kui kriis on läbi. „Kui tahad, võid mind ka risti lüüa,” märkis minister irooniliselt.
Ajakirjanik oli Ekspress Meedia uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa, kes lootis teada saada, kui palju kaitsevahendeid on tellitud, millal need kohale jõuavad ja kust valitsus need ostis. Tegu oli Eesti seni suurima kaitsevahendite hankega olukorras, kus riigi varu hakkas otsa saama.
Riik muutus sõnaahtraks
Ent muidu läbipaistvust jutlustav riik muutus järsku harjumatult sõnaahtraks. Selle asemel et plaanitud hangetest veebis ette teatada, hakkasid riigiasutused ostma kaupu kiirkorras ja otse tarnijalt. Roonemaa ei saanud ühtki vastust oma ametlikule teabenõudele 11 miljoni suuruse hanke kohta. Sama stsenaarium kordus üle Euroopa.
Muidu läbipaistvust jutlustav riik muutus järsku sõnaahtraks.
Kuna valitsused on surve all ja peavad murelikele kodanikele ülemaailmse pandeemia tingimustes kiiresti meditsiinivahendeid hankima, on paljudes Euroopa riikides loobutud reeglitest, mis olid mõeldud riigihangete läbipaistvuse, tõhususe ja korruptsioonivabaduse kaitseks.
Tavaliselt ostetakse riigile nii, et valitsusasutus kuulutab hanke avalikult välja, leiab mitu pakkujat ja valib rangelt määratud tingimuste alusel parimad. Läbipaistvuse tagamiseks avaldatakse hanke üksikasjad veebis. Heade valitsemistavade eestkõnelejad peavad selliseid ettevaatusabinõusid hädavajalikuks, eriti avatuse ja läbipaistvuse osa. Arenenud riikides on hanked ligi kolmandik riigi kulutustest. Mõttekoja RAND uuringu järgi võivad EL-i maksumaksjad igal aastal kaotada hangetega seotud korruptsiooni tõttu viis miljardit eurot.
Ent praegu lubatakse üha rohkemates riikides erandeid. See tähendab sisuliselt kõigist kontrollimeetmetest loobumist. Tegevus toimub nii kaootiliselt, et ajakirjanikel ja korruptsioonivastastel aktivistidel on raske sammu pidada. Nii ministeeriumid kui ka linnavalitsused ostavad meditsiinivarustust otse tarnijalt, sageli suulise kokkuleppe alusel ning avaliku pakkumuseta ja infota, mis võimaldaks toimuvast aru saada.
Kiirus ennekõike
Kiirendatud hankemenetluse põhjendus on arusaadav: kiirus ennekõike. Hiljutisel pettusevastast võitlust puudutanud virtuaalkohtumisel võttis üks eksperte selle argumendi kokku. „Kui asjad lähevad karmiks, nihkub reeglitest kinni pidamine parimal juhul tagaplaanile,” ütles Nottinghami ülikooli juuraprofessor Aris Georgopoulous. „See ei puuduta ainult hankeid, vaid ka korruptsioonivastast võitlust. Võib-olla ei ole praegu aeg kõiki reegleid rangelt jõustada.” Teised osalejad märkisid, et kuna ülekuumenenud turult napsatakse meditsiinivahendid kohe pärast müüki panemist, pole ostjatel sageli muud valikut kui teha tehing kähku ja otse.
Ülekuumenenud turult napsatakse vahendid pärast müüki panemist, tehing tuleb teha kähku ja otse.
Ent COVID-19-ga seotud hanked on toonud tulu ka kahtlase või isegi kriminaalse taustaga inimestele. Organized Crime and Corruption Reporting Projecti (OCCRP) ajakirjanikud avastasid, et Itaalias on riigihankeid antud firmadele, mille juhte süüdistatakse pettuses ja avaliku raha väärkasutuses. Sloveenia suurim, 25 miljonit eurot maksnud COVID-19-ga seotud hange läks kasiinoettevõtjale, kes polnud meditsiinihangetega varem kokku puutunud. Rumeenia suurimat kaitsemaske tarnivat firmat juhib endine riigiametnik, kes on varem süüdi mõistetud koostöö eest vägivaldse kuritegeliku rühmitusega.
Läbipaistvuse eest võitlejad tunnistavad, et hädaolukorras pole aega bürokraatiasse takerduda. Samal ajal kardetakse, et salastamine jätkub edaspidigi ja võib olla keeruline teada saada, kas COVID-19-ga seotud hankelepingud ikka olid puhtad ja ausad. „Ajakirjanike ja kodanikuühiskonna järelevalvetegevus on hädavajalik, sest kuidas me muidu teame, et reegleid järgitakse?” ütleb kodanikuühenduse Access Info Europe tegevjuht Helen Darbishire. „Riigid on endiselt kohustatud avalikkust kõigist oma tegevusvaldkondadest teavitama.”
„Kiire ja nutikas”
EL-i liikmesriigid ei riku praeguse tegevusega reegleid. EL-i hankedirektiivis antakse riikidele õigus eriolukorras bürokraatiat vähendada. Euroopa Komisjon soovitas 1. aprillil ilmunud suunistes seda võimalust kasutada. Dokumendis kutsutakse üles koroonakriisile kiireid ja arukaid lahendusi otsima ning meenutatakse liikmesriikidele, et neil on eriolukorras vajalike varude ostmiseks õigus kasutada „väljakuulutamata läbirääkimistega hankemenetlust”.
EL-i riikide asutused tohivad osta kaupu otse tarnijalt, eirates tavasid.
„Puuduvad avaldamisnõuded, tähtajad, konsulteeritavate kandidaatide miinimumarv ja muud menetlusnõuded,” selgitatakse dokumendis. „Menetlusetappe EL-i tasandil ei reguleerita.” Sisuliselt tähendab see, et kõik EL-i riikide asutused tohivad osta kaupu otse tarnijalt, kasvõi telefonikõne teel, kõiki seniseid haldustavasid eirates ja igasuguse kohustuseta hanke sisu selle jooksul avalikustada. Hankespetsialistidele mõeldud ametlikus tööjuhendis hoiatab Euroopa Komisjongi, et selline erakorraline tegutsemine tähendab olulist hälbimist avatuse, läbipaistvuse ja konkurentsivabaduse põhimõtetest. Seetõttu eeldab sellise korra kasutamine rangete tingimuste täitmist (vt infokast). Euroopa Komisjon hoiatab oma teatises, et iga erandi puhul tuleb selle põhjuseid hiljem selgitada eraldi teates lepingu sõlmimise kohta, mis tavaliselt avaldatakse 30 päeva jooksul.
Artikli avaldamise ajal on Euroopa Komisjoni lehel avaldatud mitukümmend teadet, kuid sealt ei leia palju põhjalikumat infot kui lepingu suurus ja müüja nimi. Koht, kust peaks leidma hankija selgituse erakorralise korra kasutamise kohta, sisaldab tavaliselt vähe üksikasju. Näiteks ühes Rumeenia meditsiiniseadmete ostmise lepingus seisab lihtsalt, et seda on tarvis viirusega nakatunud kriitiliselt haigete patsientide toetuseks ja raviks. Pole selge, kui süsteemselt jõuab see teave liikmesriikide hankeportaalidesse või saab muul viisil kohapeal teatavaks. Konkreetne olukord paistab olenevat riigist ja subjektiivne kogemus näitab, et mõnest ametkonnast on peaaegu võimatu infot saada.
Mõned hankeid jälgivad ühendused tajuvad, et praeguses kriisiolukorras on standardid üldiselt lõdvenenud. „Põhirõhk on vahendite saamisel,” sõnab Madridis asuva inimõigusühenduse Access Info Europe teadur Rachel Hanna. „Keegi ei räägi läbipaistvusest ja Euroopa Komisjongi ütleb, et tehke, mida saate. Hakkame nägema paljusid ebamäärase tekstiga hankeid.”
Olud muudab veel hägusemaks asjaolu, et paljud riigid on peatanud eri ajaks avaliku teabe seaduste täitmise, mis tähendab, et ajakirjanikud ja läbipaistvuse eest võitlejad on jäetud ühest tööriistast ilma. EL-is pole ka direktiivi ega nõuet, mis sätestaks selliste seaduste säilitamise.
Osta ja siis kontrolli
Kui meeleheitel riigid konkureerivad nappide vahendite leidmiseks kaootilisel turul, muutub rämpsu ja pettuste otsa sattumise oht eriti suureks. Itaalia e-riigihangete ameti (CONSIP) osakonnajuht Gian Luigi Albano hoiatab, et hankeid on eriti keeruline teha keskkonnas, kus valitseb raha. Itaalia andmetel on meditsiinimaskide hind tõusnud viiest eurost kilogrammi materjali kohta nüüdseks 130 euroni. Samal ajal on Suurbritannia ettevõtete registrisse viimaste nädalate jooksul ilmunud kümneid uusi firmasid, mille nimed seostuvad COVID-19-ga.
Riigid konkureerivad kaootilisel turul, rämpsu ja pettuste otsa sattumise oht on suur.
Olukord on ärakasutamisvõimalustest tiine ja ahvatleb nii jultunud müüjaid kui ka ametnikke, kel võib tekkida kiusatus sahkerdada ülepaisutatud lepinguid oma sõpradele või äripartneritele. „Meil pole ettevõtete lobitöö läbipaistvusele häid reegleid. Kas konkreetne leping anti just sellele tarnijale mingite objektiivsete kriteeriumide põhjal või seetõttu, et ettevõtte juht käis ministri jutul?” küsib Helen Darbishire. „Kas seda ettevõtet valides tehti mingitki taustakontrolli?”
Darbishire’i organisatsioon Access Info Europe võtab praegust olukorda arvesse, kuid proovib otsuste kohta siiski võimalikult palju infot koguda. „Loomulikult saame aru, et erakorraliste hangete puhul pole pakkumised läbipaistvad, sest pakkumiskorda pole,” sõnab Access Info Europe’i uurija Hanna. „Kuid see ei tähenda, et protsess peaks lõpuni läbipaistmatu olema. Tahame, et oleksid leitavad põhjendused, lepingud, makstud summad ja selgitus, miks just see firma valiti.”
See on oluline, sest EL-i reeglite järgi võib erihankemeetodeid kasutada ainult tühimiku katmiseks, kuni saavad jätkuda tavapärasemad protsessid. Praeguse pandeemia edasine kulg pole teada ning seetõttu peavad ajakirjanikud ja aktivistid andmetele ligi pääsema, et kriisi ei hakataks ära kasutama põhjendamatute või isegi kriminaalsete kulutuste tegemiseks.
Mured algavad
Uurivad ajakirjanikud on juba avastanud olulisi probleeme. Itaalia uuriva ajakirjanduse ühendus IRPI kirjutas 4. aprillil, et kaks Itaalia riigihanget läksid inimestele, keda on varem süüdistatud pettuses ja avalike vahendite omastamises.
Üht ettevõtte juhti süüdistati selles, et ta pani riiklike toetuste saamiseks püsti fiktiivsed ettevõtted. Teisele esitati süüdistus veebikaubanduspettuses, sest ta oli võtnud klientidelt raha ja tellimused vastu, kuid ei tarninud midagi. Mõlemad eitavad süüd.
Praeguse pandeemia edasine kulg pole teada, kriisi ei tohiks kasutada kriminaalsete kulutuste tegemisel.
Itaalia e-riigihangete ameti esindaja väitis IRPI-le, et ostutellimused väljastatakse ainult pärast ranget kontrolli, kuid neli päeva pärast loo ilmumist tühistas Consip ühe tehingu. Ajakirjanikud said kahtlastele lepingutele jälile, sest Consip avaldas hanketeated oma portaalis.
„Keskvõimul pole läbipaistvusega probleeme, kuid mõnes piirkonnas, ka Lombardias, käivad asjad hämaramalt. Näiteks pole nad avalikustanud firmade nimesid, vaid teatavad lihtsalt, et tegime nii suure hanke, et saada neid tooteid. Nii ei saa just palju infot,” ütleb IRPI reporter Matteo Civilini.
Ka Rumeenias on valitsuse koroonaolukorraga seotud ostudest huvitatud ühendused põrganud juurdepääsuprobleemile. 16. märtsil allkirjastas Rumeenia president erakorralise dekreedi, mis lubas osal ametitel soetada meditsiinivahendeid väljaspool tavalist korda.
Riigi hankeamet ANAP teatas esiti, et ametit tuleb ostudest 30 tööpäeva jooksul informeerida.
Läbipaistvuse eest võitleva ühingu Funky Citizens juhi Elina Calistru sõnul oli tagajärg segadus. „Eriolukorra määruse mustandi järgi oleks pikendatud aega, mille jooksul ametid pidid oma ostud avaldama. See tegi olukorra hullemaks, sest paljud ametid said asjast hoopis niimoodi aru, et andmeid polegi tarvis avaldada,” lausub Calistru. Kui aktivistid sellele tähelepanu juhtisid, jäeti eelnõu soiku.
Calistru kahtleb, kas ANAP suudab kõigi ametkondade info avaldamisel silma peal hoida. Tekib olukord, kus pole võimalik aru saada, kui paljud ametid on kõik oma ostud avalikustanud.
„Ajakirjanikud nõuavad andmeid, kuid on lugematu arv näiteid, kuidas neile on infot keelatud. Haiglate vilepuhujad rääkisid hangetest, millest pole kuskile märget jäänud,” sõnab Calistru.
Minister Aabi hirmudest olenemata on Eestisse saabunud mitu meditsiinivahendite lisasaadetist ja vahendite kohest lõppemist ei pea enam kartma. Kuigi Roonemaa on esitanud tellimuse kohta info saamiseks kaks lisapalvet, pole mingit vastust saabunud.
Eesti Päevaleht avaldab artikli Organized Crime and Corruption Reporting Projecti (OCCRP) loal. Artikli valmimisele aitasid kaasa Holger Roonemaa, Anuška Delić, Matej Zwitter, Ana Poenariu ja Sylke Gruhnwald.
