Kätlin Luik: olgu eriolukord või mitte, ravimiarendusse anarhia ei sobi
Koroonapandeemia kontekstis on palju juttu ravimite ja vaktsiinide arendamisest, sest olukord on hirmutav ning ravimite kiires arenduses nähakse lootuskiirt. Ajakirjandusest leiab väga palju erinevat ja vahel ka vastuolulist infot selle kohta, kus on alustatud uuringuid viiruse hävitamiseks ja kas ravimeid saab COVID-19 patsientide raviks juba reaalselt kasutada.
Tulemusi COVID-19 ravis eksperimenteeritavate ravimite ohutuse ja toime kohta on veel vähe. Kiirustades tehtud ennatlikud järeldused võivad olla emotsionaalne peegeldus meie inimlikust soovist aidata kiiresti kriitilisi haigeid või soovist teadmatusega kaasnev olukord lõpetada, kuid ei pruugi osutuda suures plaanis ühiskonnale nii kasulikeks, et suudetakse elusid päästa.
Uuringuid või ravimi kohta oluliste andmete kogumist korraldavad eelkõige akadeemilistes keskustes töötavad arstid – kompetentsed inimesed, kellel on peale ravimise kogemuse ka teaduslik huvi. Kriisiolukorras on ka ravimitootjad selliste uuringute korraldamisel akadeemikutele appi tulnud, annetanud teaduskeskustele ravimeid või panustanud tulemuste analüüsi.