Kuigi olite viiruse alguspäevil Eestis selle vastase võitluse eestkõneleja, on teid viimasel ajal avalikkuses näha harva. Miks? Kas ajakirjanduse kriitikal on selles oma osa?

Koroonaviiruse kriis on olnud piisavalt pikk ja muutuva iseloomuga, et pakkuda välja erinevaid eestkõnelejaid ka terviseameti poolt. Sellel ametikohal on kriitika igapäevane paratamatu nähtus. Kriiside korral kriitika võimendub ja otsitakse süüdlasi, mis on samuti arusaadav – inimesed on emotsionaalselt pinges. Pole saladus, et kriisides võimenduvad ka erinevate osapoolte huvid. Tekitatakse kriitikat või süüdistusi sihistatult teatud eesmärkide saavutamiseks. Mina ei ole pidanud kunagi vajalikuks, et peaksin inimesena kõikidele meeldima. Piisab, kui ma saan piisavalt hästi läbi iseendaga ja olen toetatud oma lähedaste poolt. Minu eesmärk on oma töös teha ühiskonnale kasulikke otsuseid, arvestades reaalseid võimalusi. Ühiskond on muidugi väga mitmekesine – ühes otsas on inimesed, kes arvavad, et COVID-19 on välja mõeldud ja teises otsas inimesed, kes arvavad, et see on kõige jubedam asi, mis inimkonnaga juhtunud on. Seega, ükskõik, milliseid otsuseid teha, kõigi arusaamistega need ei sobi.