“Maailma terviseorganisatsiooni seksuaalhariduse juhistes soovitatakse alla nelja-aastastele lastele õpetada enese seksuaalset rahuldamist ja väidetakse, et lastel on enne neljandat eluaastat õigus katsetada sooliste identiteetidega,” kirjutab Eesti internetiväljaanne. Pealkirjas väidetakse aga, et WHO suisa nõuab lastele masturbeerimise õpetamist.

Kuidas on tegelikult?

WHO Euroopa kompetentsikeskus BZgA on 2010. aastal tõepoolest välja andnud Euroopa seksuaalhariduse standardid. Selgitavas materjalis on põhjalikult käsitletud erinevaid teemasid: seksuaalsus, seksuaaltervis, seksuaalharidus ja selle vajalikkus. Samuti millised on seksuaalhariduse põhimõtted ja tulemused ning kuidas seksuaalharidust edastada. Standardite välja töötamisse kaasati seksuaalhariduse ja -tervise spetsialistid üle Euroopa.

Tegelikult WHO ei nõua nelja-aastastele lastele masturbeerimise õpetamist. Brasiilia president Jair Bolsonaro levitas samasisulist väidet mai algul, kuid kustutas vastava sotsiaalmeedia postituse. Väite lükkasid ümber toona ka Business Insider, Independent jpt, jõudes siinsega samadele järeldustele.

Õpetusi tuleb anda masturbeerimise kohta, mitte õpetada masturbeerimist.

Tõepoolest on kuni nelja-aastaste laste puhul soovitatud lastega rääkida näiteks “meeldivast tundest ja naudingust oma keha puudutamisel”. Seda seetõttu, et nad ise seda paratamatult enda juures õpivad.

“Kuna mudilased avastavad oma keha vaadeldes ja tunnetades ning katsuvad oma isiklike kehaosasid, siis on see arenguetapp oluline periood näiteks õpetamaks kõikide kehaosade sealhulgas suguelundite nimetusi,” selgitab Eesti tervise arengu instituudi tervise ja heaolu edendamise keskuse juht Tiia Pertel.

“Laps märkab ka seda, et kehaosade puudutamine tekitab hea tunde ning nad soovivad ka teiste kehasid puudutada ja avastada. See on hea periood selgitamaks lapsele, milliseid kehaosasid ja millistes olukordades võib teistele näidata ja puudutada, aga ka seda et oma suguelundeid võib puudutada, kuid olles omaette, mitte teiste juuresolekul,” ütleb Pertel.

Ei saa vaadata mingeid soovitusi eraldiseisvalt. Soovitatud on rääkida ka näiteks eakohasest käitumisest, sotsiaalsest distantsist erinevate inimeste puhul või väärkohtlemise äratundmisest.

Kokkuvõtvalt: lapsed avastavad enda seksuaalsuse väga varases eas, mistõttu tuleb neile õpetada, kuidas on sünnis käituda (nii endal kui teistel) ja kuidas mitte. Täiesti loogiline.

WHO ei nõua, vaid soovitab.

“Tegemist on soovituslike suunistega,” selgitab Pertel. Järelikult ei pea eos paika uudise pealkirjas esitatud väide, justkui WHO suunised oleks esindatud nõudmisena.

Lapse seksuaalsus ei ole sama, mis seksuaalsus täiskasvanu silmis.

Kõnealuse eksliku viitega uudise tekst võib jätta mulje, et WHO suunised soovitavad lapsi seksualiseerida. Laste seksuaalsus ei ole samatähenduslik täiskasvanu seksuaalsusega.

“Laste ja noorte seksuaalkäitumisest rääkides on väga oluline silmas pidada, et seksuaalsus on laste ja täiskasvanute jaoks erinev ning täiskasvanud ei tohiks laste ja noorte seksuaalkäitumist enda vaatenurgast hinnata,” selgitab Pertel. “Täiskasvanud omistavad käitumisele seksuaalset tähendust oma täiskasvanulike kogemuste põhjal ning vahel on neil väga raske asju laste pilguga näha.”