Toomas Alatalu: Venemaa arstid seljatasid viirusega võideldes korraks isegi ametnikud ehk kuhu kadus arstidele mõeldud miljardid

Nagu teada, on Venemaa pandeemia negatiivsete näitajatega (22.mai seisuga – 330 000 nakatunut, 100 000 tervenenut ja 3249 surnut) hetkel maailmas teisel kohal, ent selgelt tagasihoidlikud numbrid muutuvad halvemateks juba järgmise nädala lõpul, mil tulevat täpsed andmed aprillikuu tulemustest.

Seda lubavad juba mitmendat päeva Venemaa asepeaminister Tatjana Golikova ja üleriigilist viirusega võitlemise keskust juhtiv Moskva linnapea Sergei Sobjanin. Raske öelda, kui palju numbrite muutumise lubamist mõjutas WHO ehk Maailma tervishoiuorganisatsiooni täiskogu 18.-19.mai istungi otsus viia läbi „erapooletu, sõltumatu ja igakülgne uuring“. Antud otsust toetasid kõik 194 riiki, k.a. USA. Viimase poolt kritiseeritud Hiina riigijuht Xi Jinping kuulutas istungi avasõnas, et tema riik eraldab WHO toetuseks 2 miljardit dollarit, mis hetkeks vaigistas Washingtoni jutud sellest, et USA panustab WHOsse igal aastal 400 ja Hiina kõigest 40 miljonit.

Ent tagasi Venemaa juurde. Koroonaviiruse tõid selle Siberi ossa 31. jaanuaril Hiina kodanikud, Moskvasse aga 2. märtsil Itaaliast naasnud Venemaa kodanik. Vast sedagi, et 18. märtsist alates on Venemaale peamiselt lennutsi naasnud 236 000 kodanikku, kelledest esimesed aitasid kaasa viiruse levimisele. Pandeemia tõttu lükati edasi režiimi tugevdamiseks kavandatud põhiseaduse täienduste rahvahääletus ja jäeti pooleli Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 75. aastapäeva pidustused. Sealhulgas lükati edasi ka võiduparaad.