Piirangud teatritele küll leevenevad, kuid jätkuv 2+2 nõue laseb saali vähe publikut
Kui eelmisel nädalal andis Tartu Uus Teater teada, et lükkab oma suvise suurlavastuse, Vahur Afanasjevi menuteose põhjal valmiva lavastuse “Serafima+Bogdan” järgmisesse suvesse, tekkis hetkeks küsimus, kas nüüd järgnevad teised ning poolikule teatrikevadele järgneb ka tühi teatrisuvi? Kas teatrid on sunnitult tegevusetult kokku pea 5 kuud? Kas riik ja kohalikud omavalitsused on nii rikkad, et teatriaparaati üleval pidada? Hetkel siiski näib, et koroona pole Eesti teatrit päris maha murdnud. Tõsi, eelmiste aastate pea 70 suvelavastuse asemel on uusi lavastusi alla 30 (ehk lisandub neid veel, artikli kirjutamise ajalgi oli veel infot lisandumas), kuid fakt on see, et elu puhutakse sisse nii mõnelegi suvisele teatripaigale Viinistust Jänedani ja Tõstamaalt Tartuni.
2+2 reegel jääb
Neljapäeval kiitis valitsus heaks täiendavad COVID-19 seotud leevendused, millest üheks oli suurema inimeste arvu lubamine siseruumides korraldatavatele üritustele. Teisisõnu - alates 1. juunist tohib maksimaalselt 50 inimese asemel siseruumis avalikust üritusest osa võtta maksimaalselt 100 inimest. Arvestada tuleb samas, et ruumi täituvus ei tohi olla üle 50 protsendi. “2+2 reeglit tuleb endiselt järgida, arvestades mõistlikkuse printsiipi. Juhul kui COVID-19 epidemioloogiline olukord ei muutu, tohib 1. juulist siseruumidest toimuvast üritusest osa võtta maksimaalselt 500 inimest, kuid arvestada tuleb taas eritingimusi,” selgitas Kateriin Pajumägi valitsuse pressibüroost. Valitsus vaatab Pajumägi sõnul piiranguid üle igal nädalal ning need võivad vastavalt COVID-19 nakkuse levikule leeveneda või karmistuda.
Tõsiasi on aga see, et erinevalt kinodest on teatritel väga raske tuua lavastused 2+2 reeglit jälgides lavale nii, et jäädaks plussi. Tegelikult see polegi võimalik, kinnitavad teatrid. Endla teatri pressiesindaja Mari-Liis Pärna sõnul on odavam on saali tühjana hoida kui etendusi anda. “Endla suurde saali saame 50%-lise täituvusega müüa 286 piletit, maksimaalne kohtade arv 572. Kui aga kehtib 2+2 piirang, saame pileteid müüa ainult 82 inimesele ja teater peab etendustegevusele peale maksma”.
Kuna teater on kaotanud umbes nelja kuu sissetuleku, siis on rahaline olukord väga keeruline, kuid riigilt saadav abi on seni aidanud keerulise ajaga paremini toime tulla. “Oleme ääretult tänulikud teatrisõpradele, kelle huvi ja toetus raugenud pole. Oleme saanud väga palju tagasisidet, et publik ootab pikisilmi taas teatri külastamist," sõnas Pärn.
Hetkel on Endla töötajatel kollektiivpuhkus, mis on tõstetud eriolukorra tõttu suvest kevadesse. Pärast puhkust, 8. juunist jätkuvad aga teatri suvelavastuse, kulinaarse düstoopia „Nagu süldikeeduvesi“ (lavastaja Kaili Viidas) tekstiproovid ning algavad draama „Jõgi“ (lavastaja Taago Tubin) proovid.
Vaid 40 piletit etenduse kohta
Draamateatri avalike suhete juht Tanel Tomson ütleb, et saalitulu on jäänud saamata sadades tuhandetes, omatulu osakaal on aga Draamateatril eelarves ligi 45%. "Oleme väga tänulikud kõigile teatrisõpradele, kes on soostunud kevadiste etenduste piletite vahetusega sügisesse ning liigutatud paljude otsusest jätta ärajäänud etenduste piletiraha teatrile ning osta sügiseks uued piletid”.
2+2 reegel tähendab, et praegu saab Draamateater piirangute tõttu lavastusele "Oh jumal" müüa vaid 40, "Esimesele armastusele" 70 ja "Isamaa pääsukestele" 150 piletit etenduse kohta. “Suurimat muret teeb sügis ja see, mis saab põhihooajast. Kui piirangud kestma jäävad, siis on raske ka riigi lisatoega uksi lahti hoida,” nentis Tomson.
Ugala mängupaus kujunes sarnaselt paljudele 4,5 kuu pikkuseks. “Kindlasti avaldab oma mõju teatri eelarvele, aga praegu ongi keerulised olud. Kõikjal. Lähme lootusrikkalt suvele vastu ning ootame juba pikisilmi taaskohtumist publikuga. Usun, et see igatsus on mõlemapoolne,” sõnas teatri turundusjuht Mari Nurk.
Teater kasutab pealesunnitud mängupausi ära, et ette võtta tööd, mille jaoks etenduste tihedas juubelihooajas seni aega ei olnud – käimas on suuremahuline heli- ja valguspargi tehnohooldus, värskendust saab väikese saali lavapõrand. Samuti on ettevalmistamisel Ugala teatri grimmiosakonna ülevaatenäitus Eesti grimmikunsti arengust Ugala näitel. “Teatri loominguline osakond on samuti täies koosseisus töiselt hõivatud. Juuni esimesel nädalal on ees ootamas kahepäevane salvestus koostöös Raadioteatriga, et peagi tuua raadiokuulajateni kuuldemäng, mis on valminud lavastuse „Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“ põhjal,” lisas Nurk.
Pileteid ostetakse usinalt
Vene teatri juht Margus Allikmaa ütleb, et teatris on hetkel väga energiline ja elev õhkkond. “Näitlejad, nagu ka kõik teised teatritöötajad ootasid juba pikisilmi võimalust tööle naasta ja märtsis pooleli jäänud projekte jätkata. Praegu käivad intensiivselt mitme uuslavastuse proovid ning tehakse ka proove "Eesti matuse" kohandamiseks vabas õhus mängimiseks”.
Eriolukord pani ka Vene teatri otsima uusi võimalusi ja variante hakkama saamiseks. “Riik on olnud vägagi hooliv. Kriisi üleelamiseks on meie teatritel olnud kasutada kaks meedet. Nagu teisedki teatrid, on ka Vene Teater neid meetmeid kasutanud, mis lubab sügisele vastu minna üsnagi rahulikult.”
Töötukassa töötasude hüvitamise meede ja ministeeriumi ärajäänud etenduste piletitulu hüvitamise meede katavad ära märtsi, aprilli ja mai, aga mis edasi saab on veel ebaselge. “Me ei tea publiku valmisolekut. Kas inimesed pelgavad teise laine tulekut või nad seda siiski ei karda. Muidugi on võimalus, et septembriks on teine laine juba kohal ja me ei saagi uksi avada, aga need on alles oletused. Avasime nädal tagasi eelmüügi ja selle põhjal saab arvata, et inimesed väga ei pelga, pileteid ostetakse üsna usinalt," on Allikmaa optimistlik.
Kuressaare teatri juht Aarne Mägi ütleb, et ootusaeg nö normaalse töötempo juurde naasemiseks oli vast kõigil. Proovidega alustakse pisteliselt juuni teises pooles. "Eriolukorra valusad löögid annavad tunda mõnevõrra hiljem ja eks see sõltub paljuski publiku suhtumisest. Eks kõik ole veidi ära hirmutatud, aga arvan, et teatrisaalid tühjaks ei jää, kui lubataks inimesi saalidesse ilma veidrate piiranguteta lubada". Kui tuleb määramata ajani saalis 2+2 reeglit järgida, siis ükski teater Mägi sõnul niimoodi toimetama ei hakka. “Meie teatri näitel mahutaksime 215-kohalisse saali 40 inimest ja ka seda numbrit välja öeldes juba pigistan ühe silma kinni.”
Tallinna vanalinnas Vene tänaval tegutseva Theatrumi tegevjuht Aive Sarapuu ütleb, et teatri toimetulek sügishooajal oleneb erinevatest riigipoolsetest toetusmeetmetest ärajäävate etenduste ja teatri omatulu kompenseerimisest. Praeguseks Kultuuriministeeriumilt veel vastust taotlusele ei ole. "Enim teeb muret ebakindlus tuleviku osas, muuhulgas viiruse edasine käitumine, sellest tingituna uue reaalsusega kohanemine ning edasise töö korraldamine. Jõudsime renoveeritud teatrimajas töötada ainult 1,5 hooaega, saalid olid praktiliselt välja müüdud ja huvi oli rõõmustavalt suur".
"2+2 tingimustes pole võimalik teatrit majandada. Varasemalt olid näitlejad maskides, nüüd on publik maskides...," lisas Sarapuu.
Ka Paul Piik Kinoteatrist sõnab, et varasemalt teatrisaali lavastatud etendusi 2+2 reegli järgi mängida on majanduslikus mõttes raske kui mitte mõttetu. “Kui see reegel kestaks aastaid, peaks lihtsalt välja tooma uusi lavastusi, mis toimiksid mingitel teistel vormilistel alustel,” lisas Piik.
Kogu suvi puhati ette
NUKU teatri juht Joonas Tartu ütleb, et hetkel ollakse keskendunud sügise uuslavastuste proovidele ning järgmisesse aastasse lükkuva suvelavastuse asemel korraldatakse augustis ringreis. “Puhkasime aprillis ära korralise puhkuse. Tänu abimeetmetele, publiku varasemale ja jätkuvale huvile ning kogu kollektiivi sisukale ning nutikale planeerimisele saame rahaliselt hakkama, aga mõistagi on raske”.
Tartu sõnul on ebaselgust ja teadmatust, on küsimusi, millele ei oska keegi vastata. “Motivatsiooni ja sisemist põlemist ei ole kriis suutud mõjutada, pigem vastupidi. Tunnetame oma missiooni ning kriis on visiooni veelgi selgemalt teravdanud. Organisatsioon kibeleb tegutsema ja tegutseb – usume sellesse, mida teeme ning tunneme, et meisse usutakse,” sõnas teatrijuht.
Kui ellujäämiseks on vaja seni kehtinut muuta, siis on teater Joonas Tartu sõnul võimeline kohanema, kuid see nõuab aega, investeeringuid ja valusaid otsuseid ning tagajärjed on raskesti prognoositavad. “Eestlased on väga teatrilembene rahvas ning usun, et see on meie ühiskonda edasi viinud. Kui teatrit jääb olulisel määral vähemaks, siis sellel on tugev ning laiaulatuslik mõju. Teater on eksisteerinud tuhandeid aastaid ja ka hullemat näinud. Küsimus on muutuse vajalikkus, mõttekus ja hind.“
Vanemuise juhi Kristiina Alliksaare sõnul läheb teatril hetkel rahulikult. Ka Vanemuine muutis oma töötajate puhkuste kava ning mais ja juunis ollakse enamuse kollektiiviga puhkusel. Nii on teatril pärast jaanipäeva võimalik üheskoos alustada. "Ehk on ka reeglite ja piirangute osas olukord veidi selgem".
Küsimusele, kui valusalt on eriolukord löönud, on Alliksaare sõnul hetkel raske vastata. “Kõikide abimeetmete ulatus ei ole veel selge ja lõpuni ei ole teada, milliste reeglitega saame mängimist alustada. Kõige rohkem ootame, et publik taas teatrimajja tee leiaks ja oleme selleks omalt poolt kindlasti valmis kõik tegema, et teatrikülastus oleks turvaline ja pakuks oodatud elamust".
Rõõm Baltoscandalist
Rakvere teatri turundusjuht Kristjan Priks ütleb, et äsja saadud luba pidada juuli alguses taas Baltoscandali festivali teeb palju rõõmu. “Töötame suure õhinaga esmajoones selle kallal, samuti käivad uuslavastuste proovid. Elame eriolukorra mõjud üle, kui publikul on lähiajal võimalust endale teatriskäiku taas lubama hakata”. Rakvere teater loodab peagi saalis avada rohkem kohti kui 2 + 2 korralduse puhul. “Pikaajaliselt ei saa sellise nõude jätkumisega etendusi anda," lisab Priks analoogselt eelkõnelejatele.
Juba enne koroonakriisi raskustesse sattunud ning ministeeriumiga kohut (esimeses astmes edukalt) käinud Vana Baskini teatri juht Aarne Valmis ütleb, et eriolukord on teatrit väga valusalt löönud, aga loodetakse riigi abile. “Oleme lootusrikkad nii suve kui sügise osas. Esimest korda tuleb meil suvel välja kaks uuslavastust. Suvel müüme oma etendustele piiratud arv pileteid, jälgides kõiki ettevaatusabinõusid. Vabaõhus on 2+2 reegli järgimine lihtne, sees ruumis (Jäneda Pulliteatris) paneb see meid muidugi tohutu majandusliku surve alla.”
Abipaketi ootuses
Kultuuriministeeriumi kommunikatsioonijuht Meelis Kompus ütles teatrite olukorda ja perspektiivi kommenteerides, et teatrite taotlused Kultuuriministeeriumi 25 miljoni euro suurusesse kriisi abipaketti, (teatrite voor moodustas sellest 4 miljonit) esitati korrektselt õigeks tähtpäevaks ehk 18. maiks. “Taotluste põhjal võib öelda, et vajadused ei ole drastiliselt ületanud vooru eelarves ette nähtud summat, s.t planeerimine koostöös valdkonnaga on olnud võrdlemisi täpne,” sõnas Kompus.
Toetused (ka töötukassa makstav hüvitis) katavad eeskätt vältimatud kulud, sh palgad. Teatrid reageerisid Kompuse sõnul kiiresti, oma plaane on ümber tehtud mõnikord lausa mitu korda, kuna ka eriolukord pikenes. Ministeerium kohtub Kompuse sõnul teatrijuhtidega iganädalaselt. Käib infovahetus nõuete sisu ja nende täitmise võimaluste üle (publiku paigutus saalides, muud eritingimused jne). “Edasiste abipakettide võimalik tulemine on valitsuse otsus – seda juhul, kui majandus ei taastu ning valdkonnad vajavad edasist järeleaitamist".