“Oma tegevusega normaliseeritakse Kremli-meelsete aktivistide sõnumeid. Kui Kremli propaganda on päevast päeva kõrvuti Eesti rahvusringhäälingu uudistega, laieneb ka neile ERR-i usaldusväärne maine,” kirjutavad kaitseliidu vabatahtlikud. “Nii meelitab ERR oma usaldusväärse infoga lugejaid Kremli propagandistide varjatud agenda juurde.”

Rahvusringhäälingu venekeelse uudisteportaali peatoimetaja Andrey Krashevskiy leiab, et Propastopi kriitika on loogikavastane.

“Venemeelsed väljaanded on tegutsenud palju aastaid ja nende maine on seotud nende enda kaubamärgiga, mida ei päästa ka kõrvutamine ERR-i, Postimehe või Delfi uudistega,” ei näe ta siin loogikat. Tema sõnutsi on eri gruppidesse info jagamise eesmärk tuua rahvusringhäälingu sisu võimalikult laia venekeelse lugejaskonnani.

Propagandisti kaadrid ERR-is


End ajakirjanikuks ja meediaärimeheks nimetav Oleg Bessedin on kaitsepolitsei (KAPO) aastaraamatu püsikülaline. Näiteks mulluses aastaraamatus kirjeldas KAPO, kuidas üks Peterburi võtterühm ei pääsenud Eestisse eestlaste “natsi-lembusest” rääkivat videolugu tegema. Probleem leidis lahenduse, kui filmimees Bessedin reportaaži ise ära tegi.

Bessedini telefoninumber on ilmselt olemas mitmelgi Vene propakandakanali toimetusel. Juba 2011. aasta KAPO aastaraamat selgitas, et mees on Venemaa meedia tihe abistaja ja kaastööline.
Kuid selle aasta 9. mai järel avaldas Bessedini kaastöö hoopis ERR-i venekeelne uudisteportaal. Rahvusringhäälingus avaldanud Bessedini filmitud videolõik Eesti metropoliit Jevgeni teenistusest Tallinnas teeb rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juhi Dmitri Teperiku nõutuks.

“Jääb arusaamatuks, millest lähtus toimetaja sellise valiku tegemisel. Ei jää ju märkamatuks, kes on video autor. Milleks levitab venekeelne ERR Eesti maksumaksja raha eest meile võõra riigi võõraid sõnumeid religioossel ettekäändel?” kritiseerib ta.
Oleg Bessedini kaastöö ERRis.

Kriitika seisneb selleski, et Bessedini kaastöö avaldamine rahvusringhäälingus võib ka tema muud ajakirjandustegevust legitimiseerida. Nii selgub, et Propastopi hinnangul legitimiseerib ERR Bessedinit ka Facebookis sama moodi.

Bessedin on nimelt sotsiaalmeedias suisa suunamudija. Talle kuulub arvukalt Facebooki gruppe ja lehekülgi, kuhu ta ka enda filmitud sisu jagab. Üks sellistest kanalitest on Võborõ v Estonii (tõlk. valimised Eestis). Just see on kanal, kuhu postitab enda sisu ka ERR Novosti ametlik Facebooki lehekülg.

Propastopile jäi silma veel kaks kahtlast Facebooki gruppi, mille venekeelne ERR on valinud enda lugude turundamiseks: Novosti Estonii (tõlk. Eesti uudised) ja Naš Lasnjamäe/Meie Lasnamäe.
Esimese administraatorite seas on näiteks MTÜ Vene Kool Eestis, mis on saanud abiraha fondist Russki Mir. See on Kremli käepikendus Venemaa nii-nimetatud pehme jõu vallas.

“Novosti Estonii 14 administraatori hulgast võib leida mitmeid kohalike Kremli võrgustikega seotud nimesid. Administraatorid postitavad grupis aktiivselt Venemaa propagandakanalite Sputniku ja Baltnewsi materjale. Samuti levitatakse Kremli toetatud pehme jõu aktsioonide, näiteks Surematu Polgu materjale,” kirjutab Propastop. Sarnane administraatorite seltskond, näiteks MTÜ Vene Kool Eestis juhataja Mtislav Rusakov, veab ka Naš Lasnjamäe/Meie Lasnamäe gruppi.

“ERR Novosti sisu jagamist ja Facebooki kanalite populariseerimist võrdelisse seossse panna on asjakohatu,” on Krashevskiy seisukohal.

Administraator jagamas Novosti Estonii gruppi libauudist.

Teperik hoidub sama julgetest seisukohtadest kui avaldas Propastop. “Mul on raske kommenteerida, miks venekeelne ERR sealsetes gruppides populaarsust otsib. Ju siis on vaja kellelegi ette näidata mõõdikuid,” mõtiskleb ta.

Kaitseuuringute keskuse juht tõdeb, et ERR-i ja Propastopi vaidlus on huvitav juhtum, kus ilmselt polegi mustvalgeid vastuseid.

Kas need on propagandakanalid?


Eelmainitud Facebooki grupid on osa võrgustikust, mille taga on seltskond Kremli-meelseid inimesi ning selliseid lehekülgi leidub seoses praktiliselt iga venekeelse elanikkonnaga linnaga Eestis.
Kuid Facebooki gruppide kindlameelselt propagandakanaliteks nimetamine (nagu teeb seda Propastop) ja neid sellisena tuvastamine polegi nii iseenesestmõistetav, sest kanalite administraatorid peidavad enda tegelikke kavatsusi leidlikult.
ERR Novosti postitab aktiivselt Kremli-meelsete aktivistide gruppidesse.

“Näiliselt apoliitiliste lehtede loomine, haldamine ja sisustamine on osav käik uute jälgijate meelitamiseks ja vastavate infokanalite mõjuulatuse kasvatamiseks,” räägib Teperik. Tema sõnutsi seisneb kõnealuste gruppide oht selles, et argipäevaste teemade sekka võidakse poetada poliitilise või ideoloogilise sisuga infot või üleskutseid. Ta ennustab, et need grupid muutuvad eriti aktiivseks näiteks valimiste eel.

Propaganda ja desinformatsiooni leviku uurimisele keskenduv Tartu Ülikooli semiootika vanemteadur Andreas Ventsel selgitab, et gruppide propagandakanaliteks nimetamiseks peaks analüüsima, kui selgesti joonistuvad seal välja Kremli strateegilist narratiivi toetavad tekstid.

”See et jagatakse Surematu Polguga seotud materjale, ei tee veel sellest mingit erilist Kremli-poliitika hääletoru. Kui aga seal ilmnevad selgemad seosed, siis tuleks olla ettevaatlikum,” ütleb Ventsel.

Teperik leiab, et ühe või teise uudisteportaali sisu jagamine siiski ei tähenda automaatselt kellegi legitimiseerimist, sest ERRi ja teiste Eesti uudisteportaalide sisu jagataks seal gruppides ilmselt niisamagi.

“Lehtede tegijad ei ole rumalad ja saavad aru, et oma infokanalite populaarsuse kasvatamiseks on vaja pakkuda jälgijale teema- ja ajakohast infot,” kostab kaitseuuringute keskuse juht.
Seega, kui lehed oleks ilmselgelt ideoloogiliselt kaldu, ei jälgiks neid ilmselt nii palju inimesi.
Kuid ehk seda eesmärki ERR enese teadmata täidabki?

Ka Ventsel selgitab, et propagandakanal võib kehastuda hundiks lambanahas.
“Meenub Aleksander Nevzorovi väga menukas saade “600 sekundit” Leningradi Televisioonis 1987–1993. 1991. aasta jaanuaris kajastas ta oma saadetes Leedu sündmusi suurriiklikest ja šovinistlikest seisukohadest lähtuvalt, mis oli kardinaalselt vastupidine saate varasemale võimukriitilisele meelsusele,” näitlikustab ta.
Kasutaja jagamas Novosti Estonii gruppi libauudist Eesti natsilembelisest "Riigikogu liikmest" Peedu Kassist.

Semiootikaprofessor ütleb, et kindlasti eksisteerib oht, et selliste gruppide administraatorid võivad ERR-i kaasabil loodud usaldusväärsust pahatahtlikult ära kasutada.

Mida me siis selliste Facebooki kanalitega üldse ette võtma peaksime?
“Maria Hellman ja Charlotte Wagnsson osutavad oma 2017 aastal ilmunud uuringus “How can European states respond to Russian information warfare?”, et erinevalt Lätist ja Leedust, kes pigem on läinud vaenuliku infomõjutustegevuse vastases võitluses blokeerimise teed ning vaenulikke infokanaleid sulgenud, on Eesti valinud strateegia, kus pigem püütakse välja arendada ja levitada vastu-narratiive, millega vähendada Kremli propaganda mõju siinses venekeelses meediaruumis,” jutustab Ventsel.

Teadlasena hoidub ta ERR-i tegevusele hinnangut andmast, analüüsimata, milliseid artikleid uudiskanal jagab.

“Kui ERR-i sõnumite sisu on näiteks Eesti suhtes pigem vaenuliku informatsiooni ümberlükkamine või Eesti-poolse tõlgenduse andmine mingitele olulistele sündmustele, siis tundub see olevat õigustatud praktika,” räägib ta.
ERR Novosti postitab aktiivselt Kremli-meelsete aktivistide gruppidesse.

Delfi analüüsitud näidete põhjal on siiski raske öelda, kas tegemist on nii-nimetatud vastu-narratiivi levitamisega. ERRi venekeelsete uudiste peatoimetaja küsimustele vastates otseselt sellist põhjendust välja ei too.

“Sotsiaalmeedias jagatakse uudiseid vastavalt grupi teemale, näiteks Novosti Estonii gruppi jagatakse Eestiga seotud uudiseid, Lasnamäe gruppi Lasnamäega seotud teemasid ja nii edasi,” ütleb ta jagatud uudiste sisu kohta. “Postitamise otstarbekus ühte või teisesse gruppi hinnatakse aeg-ajalt üle ja vajadusel postitamine ka lõpetatakse.”

ERR-i häirib hoopis see, et kaitseliidu vabatahtlikud nende suunal anonüümset kriitikat teevad.
“Propastopi lugude taga seisev autor või kooslus, mis on paraku anonüümne nagu kogu Propastopi lehekülg, oleks võidnud läbipaistvuse huvides alustuseks pöörduda ERR Novosti poole,” leiab Krashevskiy.