TAGATUBA | Taavi Rõivas: Euroopa majanduspaketi jaotusvalem on Eestile sadade miljonite eest ebasoodne, valitsus ei tegelenud sellega
Riigikogu Euroopa liidu asjade komisjoni kuuluv ekspeaminister kardab, et võimuparteide omavahelises kemplemises unustati seista Eesti huvide eest.
Eesti Päevalehe poliitikasaates „Tagatuba“ vaadatakse sel nädalal võimuerakondade ja ministrite vahel kirgi kütnud Euroopa Liidu majandus taaskäivitamise paketi arutelus varju jäänud tahkudele. Valitsuses olid vastakuti paketti pooldanud Keskerakond ja sellele tuliselt vastu olnud EKRE. Neljapäevalel kabinetiistungil painutas peaminister Jüri Ratas oma koalitsioonikaaslase EL-i kava toetama, kuid kempluse taga jäi märkamata, et esialgne plaan on Eestile ebasoodsam, kui meiega enam vähem samal pulgal olevatele Lätile või Leedule. Küsimuse ei ole peenrahas vaid sadades miljonites eurodes seletab reformierakondlane Taavi Rõivas. Saatejuht on Raimo Poom.
Rõivas seletas saates, et talle tundus kogu vaidlus Euroopa taaskäivitamise 750 miljardi eurose plaani üle valitsuses pigem selleks, et EKRE saaks end näidata EL-i vastasena. „Mulle tundub, et EKRE kasutas aega ja plaani selleks, et elada välja oma tavapärast EL-i kriitikat. Kui vaadata eile kinnitatud seisukohti, siis seal on palju iseenesestmõistetavusi, deklareeritud asju, mis niikuinii kehtivad ja mida pole kunagi vaidlustatud.“
Üldiselt leidis Rõivas, et plaani torpedeerimise jutt polnud tõsiseltvõetav. „Ma ei kujuta ette, kuidas üks väikeriik, kes on lisaks veel EL-i eelarvest netosaaja, saaks kuidagi seda torpedeerima hakata. See teeks Eestile Euroopa tasandil ikkagi pöördumatut kahju.“
Varem kaasa rääkida
Küll aga leidis riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, et vaidlusega kulutati aur täiesti valele asjale ning Eesti selgete huvide eest jäi seismata.
„Eesti oleks võinud need nädalad kasutada selleks, et konstruktiivselt kaasa rääkida, kuidas seda plaani paremaks teha. Minule hakkab silma lisaks neile suure plaani teemadele ka näiteks Eesti mätta otsast vaadates see jaotusvalem, mis ei tundu ei tegelikult Eestile soodne ega objektiivselt ka loogiline,“ seletas Rõivad.
Ta tõi välja, et jaotusvalemi üks komponent on 2015-2019 Eesti tööpuuduse näitaja, millel aga pole tema kinnitusel praeguse kriisiga vähimatki seost. „Kuna Eestis oli parajasti 2015-2019 tööpuudus väga madal, siis see on üheks põhjuseks, et Eesti jaotusvõtme järgne osa ehk palju on sealt võimalik abi saada, on oluliselt väiksem kui ta võiks,“ märkis Rõivas.
Ja jutt pole väikestest summadest. „See pole üldse mitte peenraha, jutt käib ikkagi sadadest miljonitest!“
Keskenduda jaotusvalemile
„Minu meelest oleks võinud valitsuse liikmed kulutada energia mitte omavahel kemplemisele, vaid keskenduda sellele, miks meie arvates see jaotusvalem peaks olema testsugune.“
Ta toob näiteks, kuidas Eesti osa EL-i taastuspaketis on mõistetamatult väiksem, kui näiteks Läti või Leedu osa. „Euroopa Komisjon on välja pakkunud, et Eesti osaks on 0,3%. Eraldi võttes on see suurem, kui meie proportsioon EL-i rahvaarvus, seega igal juhul on Eesti plussis. Kuid kui vaadata Läti ja Leedu numbreid, siis need on vastavalt 0,7 ja 0,9. Me teame, et näiteks Läti on Eestist poolteist korda suurema rahvaarvuga. Aga 0,7% on 0,3-st ikka juba üle kahe korra suurem,“ viitas Rõivas selgetele kääridele.
Rõivas uskus, et Eestil oleks täiesti kohane jaotusvõtme küsimus püstitada. Aga ta juhtis tähelepanu, et selle paremaks saamiseks oleks pidanud kuluaarides juba varem kõva tööd tegema.
Saates tuleb juttu ka väiksematest summadest ehk siis Keskerakonna 50 000 eurosest segasest annetusest. Rõivas vaatas sellele endise erakonna esimehena ja avaldas imestust, miks ometi peaminister Jüri Ratas kogu selle annetusega tegelemise enda peale võttis, sest parteijuhid tavaliselt hoiavad end poliitilistest rahaasjades võimalikult eemal. Kui kord aga juba rahaga tegeled, siis peab ka vastutama. Täpsemalt kuula saatest.
