Täna sada aastat tagasi sündinud Olga Kistler-Ritsot on Eesti meedias nimetatud naiivseks väliseesti leskprouaks ning tema uskumatust heldusest on sündinud lausa ilukirjandustegelasi. Ritso annetatud summa (kolm miljonit dollarit) on ilmselt seni suurim Eestis tehtud eraisiku annetus. Tänu sellele sündinud okupatsioonide muuseumis, nüüdses Vabamus on aastate jooksul käinud sajad tuhanded lähiajaloohuvilised.

„Proua Ritso ei põgenenud Eestist, kuldkohver käes. Ta lahkus siit teadmistega, mis tal olid Tartu ülikoolist ja mida ta täiendas põgenikelaagris Saksamaal,” nentis president Lennart Meri 2003. aastal Vabamu avamisel. Tegelikult on Olga lugu palju keerulisem ja erilisem, aga omas ajastus mitte unikaalne.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega