Peeter Olesk: teaduse konksud hariduses. Peame tõstma latti, palka ja valikukriteeriume

Suuri asju vähese rahaga ei tee – nagu seda ei tee ka rahaga, mille puhul pole selge, kust ta tuleb ja milleks teda kulutatakse.

Soomes ilmus mullu raamat sealse täheteaduse lähiminevikust. Selle üks artikkel annab ühemõtteliselt mõista, et teadustegevus muutub intensiivseks alles siis, kui tema heaks hakkab toimima ühiskondlik huvi. Meie siinpool lahte oleme sellest veel väga kaugel.

Filoloogiadoktor Silvi Vare koostatud teose „Eesti keele sõnapered” (I; 2012) järgi tähendab „konks” nõksu või ka raskusi valmistavat, koguni ebameeldivat asjaolu. Iris Metsmäe jt koostatud „Eesti etümoloogiasõnaraamatu” (2012) järgi on konks siiski midagi muud, nimelt kumeralt kõver ese haaramiseks või riputamiseks. Järgnevas on konks pigem esimene. Mitte ese teaduse riputamiseks, vaid riistapuu, mis teeb teadusest kõnelemise raskeks põhjusel, et ta on keeruline ja kidane.