Eero Merilind: organidoonorlusest asendusemaduseni. Tehnoloogia ja äri tormavad eetikast ette

Eestis pole asendusemadus küll lubatud, kuid rahvusvaheliste „beebitehaste” tõttu vajab küsimus meilgi täpsemat õiguslikku käsitlust.

Kui paaril pole mingil põhjusel võimalik last saada, paneb see suhted proovile. Kõik kooselud ei pea sellele vastu. Abiks võib olla kunstlik viljastamine. Olen oma pika praktika jooksul saanud jagada rõõmu paaridega, kellel on õnnestunud niimoodi igatsetud lapse või laste vanemateks saada.

Alternatiivsel moel saadud lastesse ja nende vanematesse on viimastel aastatel hakatud suhtuma palju sallivamalt. Enam ei pane kedagi imestama, kui lastevanemate koosolekul satub 20–30-aastaste vanemate sekka ka 50. eluaastates emasid või 60-ndates isasid. Muu hulgas tähendab kunstliku viljastamise võimaluste paranemine, et meest pole lapse saamiseks enam tingimata vajagi. Naine võib vanemaks oleku teekonna ka üksi ette võtta. Piltlikult öeldes läheb naine sel juhul panka ja valib, millist isa ta lapsele tahab.