Peeter I, Lenin ja Urmas Ott. Monumendisõjad eile ja täna
Nõukogude ajal hakkas nimelisi ausambaid pealinna siginema nagu seeni pärast vihma. Eriti tänuväärne oli komme nimetada inimese järgi mõni tänav ja ehitada selle kõrvale ka ausammas. Nii oli sammast tänava kaudu lihtne leida. Näiteks Leninit Lenini (Rävala) puiesteel. Tallinna „oma mees”, siin töötanud ja siit naisegi võtnud Kalinin sai oma samba Tornide väljaku keskele, kust Kalinini (Kopli) tänava alguseni polnud ka pikk maa. Balti jaama ees seisnud Stalin jäi omanimelisest väljakust (praegu Viru) aga lootusetult kaugele.
1940. aastaks oli Stalini terror hävitanud Venemaale põgenenud Eesti kommunistide ladviku eesotsas Hans Pöögelmanni ja Jaan Anveltiga. Seetõttu pidid need mehed oma ausambaid ootama „teises laines”. Pöögelmann sai selle 1961, Anvelt 1962, mõlemad kenasti omanimelise tänava (praegu V. Reimani ja Kaupmehe) äärde haljasalale.
