JUHTKIRI | Tartu koroonajuhtumi kolm õppetundi
Kurikuulus koroonahaige tartlane käis ööklubis 18. juulil ja kinos 23. juulil. Kuna koroonaviirusnakkuse peiteaeg on tavaliselt kuni 14 päeva, keskmiselt viis-kuus päeva, on praegu veel vara öelda, kas tegemist oli õnneliku vastutustundetusega. See selgub alles kümmekonna päeva jooksul. Aga juba praegu peaks tähelepanu pöörama loo kolmele aspektile, millest oleneb, kui hästi me võimaliku uue nakkuslaine kiireks mahasurumiseks valmis oleme.
Esiteks, terviseamet andis viiruskandja avalikus ruumis liikumise kohta üsna nappi infot: kuupäeva täpsusega ööklubis ja spaas käigust, kellaaja täpsusega kinos käigust, täiesti umbmääraselt kaupluses käigust. Selleks et nakkusohus olnud inimesed teaksid proovi andma minna, peaks see info olema täpsem. Kindlasti teeb terviseamet kontaktsete väljaselgitamiseks tööd, kuid selle tulemus oleks kiirem ja kõiki hõlmavam, kui inimestele antaks rohkem pidepunkte hindamaks, kas nad on olnud ohutsoonis.
Terviseameti tegevus paneb kartma, et juhtumite hulga kasvu korral – nagu mitmes Euroopa riigis on viimastel päevadel olnud – ei suudeta ohtu kirurgi täpsusega kiiresti isoleerida, vaid tuleb jälle minna võrdlemisi laiaulatuslike üldiste piirangute teed. Loodame väga, et eksime.
Teiseks, viiruskandjale andis julguse lõbutsema ja ostlema minna tõsiasi, et perearst kahtlustas tal esialgu angiini, mitte koroonat. Tegelikult võiksid arstid nende poole pöörduvaid inimesi n-ö kergekäelisemalt saata koroonaproovi andma. Kuna Eestis on viirust praegu vähe, siis proovivõtmisvõimet jätkub. Parem karta kui kahetseda.
Inimestele võiks anda rohkem pidepunkte hindamaks, kas nad on olnud ohutsoonis. Isiklik vastutus ja hoolsus on kõige tähtsam.
Terviseamet oli suuremeelne ega määranud vastutustundetult käitunud viiruskandjale trahvi, sest too teeb nendega igal moel koostööd. Ka see koostöö on muidugi vajalik, ent uue laine vältimiseks on eelkõige vaja, et inimesed väikesekski kahtluseks alust andvate sümptomite puhul omaette hoiaksid.