Kuna teise kvartali sisse jäi suuresti ka eriolukorraga kaasnenud karantiiniperiood, tõi Eesti Energia välja tarbimise kaardi, kuidas eratarbimine kasvas pea ühtlaselt terves Eestis, aga enim näiteks nii Põlva- kui Võrumaal, mis näitab, kuhu inimesed oma kodukontori püsti panid. Äriklientide tarbimine vähenes eriti Ida-Virumaal ja näiteks ka Harju- ja Tartumaal.

"Teine kvartal, arvestades kõike, mis meie ümber toimub, oli pigem edukas," ütles Eesti Energia finantsjuht Andri Avila. Eesti Energial vähenes teises kvartalis käive 36,5 miljoni võrra 168 miljonile ning puhaskasumgi kahanes 2,4 miljoni euro võrra 7 miljonile eurole.

Elektritoodang vähenes aastatagusega võrreldes pea poole võrra, tasemele 629 GWh, taastuvenergia kogutoodang kasvas aga viiendiku võrra 390 GWh-ni.

Põlevkiviõli tootmine vähenes samuti 8%, müügitulu sellest samuti viiendiku võrra 26 miljonile eurole. Teise kvartalisse jäi ka ajalooline 20. aprill, kui nafta maailmaturu hind kukkus sügavasse miinusesse.

„Nõudlus naftatoodete järele vähenes koroonakriisi tipphetkel veerandi võrra. Hetkeks nägime ka ajaloolist miinushinda. Meie oma õlitootmist vaatamata sellele piirama ei pidanud. Õlitootmise kasumlikkust toetasid kõrgematelt hinnatasemetelt sõlmitud riskimaandamistehingud kokku 8 miljoni euroga. Turg on madalseisust taastumas ning hinnatrend on meid soosivalt suunaga üles," selgitas Avila.

Üks suurimaid töövõite riiklikule energiakontsernile oli hiljuti suure lepingu võitmine Poolas - telekomi ettevõttega Orange sõlmiti kolme aastane leping 1,5 teravatt-tunnile elektrile nende Poolas asuvate keskuste teenindamiseks. Võrdluseks - see on sama palju kui terve Eesti kuine tarbimine.